Lisatud: 13. märts 2007

Viimati muudetud: 26. märts 2009

A A A
Prindi

Põllumajandusmaa metsastamise toetus 2006

Toetust võib taotleda füüsiline või juriidiline isik metsakultuuri rajamiseks põllumajandusmaale, rajatud metsakultuuri hooldamiseks ja täiendamiseks.

Metsakultuuri rajamise toetuse määr on 13 801 kr/ha, täiendamistoetuse määr on 2003 kr/ha ja hooldustoetuse määr 1205 kr/ha.

 

Põllumajandusmaa metsakultuuri rajamise toetuse tingimused:

 

·        metsastatav põllumajandusmaa peab olema taotleja omandis ning viimase viie aasta jooksul olnud vähemalt üks kord põllumajanduslikus kasutuses;

·        põld, mille kohta toetust taotletakse, peab olema kantud põllumajandusmaatoetuste ja põllumassiivide registrisse;

·        minimaalne põllupind, mille kohta saab toetust, on 0,3 hektarit ja maksimaalselt saab üks taotleja metsastada 30 hektarit põllumajandusmaad;

·        üle 5 hektari suuruse põllu metsastamisel peab põllumajandusmaa boniteet peab olema 35 hindepunkti või alla selle;

·        istutusmaterjalina võib kasutada Eestis metsapuudena kasvatada lubatud okaspuid ning kõvasid lehtpuid, pehmetest lehtpuudest kaske;

·        istutusmaterjal peab olema soetatud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse poolt välja antud tegevusloaga inimeselt või taotleja omab ise nimetatud luba. Samuti on toetusõiguslikud need metsapuutaimed, mis on ostetud Euroopa Liidu liikmesriikidest või Valgevenest. Sellisel juhul peab taotleja esitama sertifikaadi.

·        istutusmaterjal peab olema varustatud nõuetekohaste soetusdokumentidega ja dokumendi kuupäev ei tohi olla varajasem kui 1. jaanuar 2005,

 

 

Rajada ei ole lubatud okaspuu puhtkultuure, okaspuukultuuris peab olema vähemalt 25% lehtpuid. Vähem lehtpuid võib istutada juhul, kui keskkonnateenistus on andnud selleks vastavasisulise kinnituse taotlusel. Hektari kohta peab istutama vähemalt 2000 metsapuutaime.

 

Metsakultuuri rajamise toetuse taotlus-tegevuskava ja põllumassiivi kaardi peab enne PRIA-le esitamist kooskõlastama piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistusega. Maaparandusbürood ja keskkonnateenistused kooskõlastavad taotlusi 31. jaanuarist kuni 14. märtsini 2006. aastal. Taotluste vastuvõtt kestab PRIA piirkondlikes büroodes 14. - 31. märtsini.

 

Metsakultuuri rajamise toetuse taotleja peab esitama PRIA-le:

 

·       kooskõlastatud metsakultuuri rajamise toetuse taotlus-tegevuskava (vorm MT67)

·       põllumassiivikaardi

·       kui taotletav põllumajandusmaa on kaasomandis, peab esitama koos taotlusega ka kaasomand nõusoleku dokumendi.

 

 

Kui taotleja taotleb põllumajandusmaa metsastamise toetust, võtab ta kohustuse täita kõiki toetuse tingimusi viie aasta jooksul alates 31. märtsist 2006. aastal.

Nendele põldudele, kuhu on toetusega rajatud metsakultuur, on võimalik taotleda hooldus- ja täiendamistoetust.

 

 

Metsakultuuri täiendamistoetuse tingimused:

 

·       hukkunud on vähemalt 25% taimi rajamise toetuse taotlemise aastal kindlakstehtud taimede arvust;

·       pärast täiendamist peab metsakultuur vastama kõikidele rajamise toetuse tingimustele;

·       täiendamistoetuse puhul peab esitatud soetusdokumendi koopia olema täiendamistoetuse taotlemise aasta kuupäevaga.

 

Metsakultuuri täiendamistoetuse taotleja peab esitama vastuvõtuperioodil PRIA-le esitama:

  • Täiendamistoetuse vormi MT67B

 

 

Metsakultuuri hooldustoetuse tingimused:

 

·        hoolduseks loetakse iga-aastast rohimist, niitmist, mult¨imist ja mulla kobestamist..

·        hooldus tuleb teha kogu põllu ulatuses, nii istutatud kui ka looduslikult metsastunud põllu osal, vähemalt 0,3 m raadiuses ümber metsapuutaime;

·        hooldamiseks loetakse ka metsastatud põllu ümber aia ehitamist ning taimekrae paigutamist ümber metsapuutaime tüve.

·        hooldus peab olema tehtud vähemalt üks kord enne 1. oktoobrit ja visuaalselt tuvastatav 1. novembrini.

 

Metsakultuuri hooldustoetuse taotleja peab esitama PRIA-le vastuvõtuperioodil:

  • Hooldustoetuse vormi MT67A

 

Seoses määruse muudatusega täpsustati toetuse andmist juhul, kui põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuvat põldu läbib elektripaigaldis. Elektriohutusseadusest tulenevalt ei või elektripaigaldise alusele alale ja selle kaitsevööndisse puid istutada ning seega ei loeta elektripaigaldise alust ja selle kaitsevööndis olevat pinda toetusaluse pinna hulka.

 

Samuti tuleb taotlejal põllu pinnast välja arvata pind, kuhu ei saa metsapuutaimi mõnel muul põhjusel istutada. Taotleja peab toetuse taotluses märkima põllu pinna, millest on maha arvatud elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa ning muu maa, kuhu ei saa istutada metsapuutaimi. Küll aga ei jaga elektripaigaldis metsastatud põldu, mida soovitakse põllumajanduslikust kasutusest välja viia, erinevateks põldudeks.

Kõik uudisedUudised

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti . See on kõrgeim kvoodi täituvuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud.

Liitu infokirja listiga

struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart