Põllumajandusmaa lupjamise toetus 2005
Põllumajandusmaa lupjamise toetuse andmise aluseks on “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus” (paragrahvid 33-36 ja 57-59) ning põllumajandusministri määrus “Põllumajandusmaa lupjamise toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning lisanõuded meliorandile”.
Toetuse saamisks peavad lupjamistööd olema teostatud vastavalt põllumajandusministri määruse “Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded” peatükis 5 sätestatud nõuetele.
Põllumajandusministri 2005. aasta 16. märtsi käskkirjaga nr 63 “Põllumajandusmaa lupjamise toetuse maksimaalsuurus 2005. aastal” on taotlejale antava toetuse maksimaalsuuruseks kehtestatud 52 110 krooni ja 55 senti.
Põllumajandusmaa lupjamise toetust võib taotleda õiguslikul alusel põllumajandusmaad kasutav põllumajandustootja.
Taotlusi võetakse 2005. aastal vastu 17. jaanuarist kuni 4. veebruarini. Taotleja peab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti piirkondlikule büroole esitama
Toetusesoovijad, kes varem ei ole PRIA-st toetusi taotlenud, peavad täitma ja esitama ka
- avalduse andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (vt ka avalduse vormi täitmise juhendit).
Mulla lubjatarbe tõendi saab piirkondlikust maaparandusbüroost, kui mulla happesus on kuni 6,0 ja selle kõlviku meliorandiga väetamiseks ei ole eelnenud nelja aasta jooksul lupjamistoetust antud. Taotleja kohustub väetamiseks kasutama kvaliteedinõuetele vastavat väetiseregistrisse kantud melioranti. Lubjatarbe tõendi saamiseks tuleb taotlejal esitada piirkondlikule maaparandusbüroole avaldus ning dokument, millel on näidatud lupjamist vajava kõlviku asukoht (maaüksuste plaan).
Enne taotluse esitamist tuleb taotlejal sõlmida meliorandiga laotamistööde teenuse osutajaga töövõtuleping, milles peab olema märgitud lubjatava kõlviku asukoht ja suurus, andmed meliorandi kohta (nimetus, müüja nimi, laotatav kogus tonnides hektari kohta), lupjamistööde arvatav tegemise aeg, tööde ühikmaksumused kroonides hektari kohta (eraldi meliorandi maksumus, veokulu ning laotamise kulu) ning kogumaksumused (samuti eraldi samade kulude lõikes). Lepingut ei ole vaja sõlmida, kui taotleja teeb ise meliorandi laotamise tööd tehnoloogiliste nõuete kohaselt.
Lepingujärgsed ühikmaksumused, mida tuleb näidata ka toetuse taotlusel, ei tohi olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt lupjamistöö tegemise eest tasutava mõistliku hinnaga. PRIA-l on õigus enne toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise otsustamist vajadusel nõuda taotlejalt sõlmitud töövõtulepingu esitamist ning lupjamistööde ühiku maksumuse põhjendamist.
Vastavalt põllumajandusministri poolt 25. jaanuaril kehtestatud lupjamistoetuse määrale kaetakse 2005. aastal toetusega:
- 60 protsenti meliorandi maksumusest;
- 60 protsenti meliorandi laotamise kuludest;
- 80 protsenti (saarte piirkonnas 90 protsenti) meliorandi vedamise kuludest.
Lupjamistoetusega kaetakse meliorandiga väetamise maksumus arvestusega kuni 5 tonni hektari kohta.
Toetuse saamiseks peab taotleja olema põllumajandustootjana registreeritud kas äriregistris või Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registris. Juhul, kui taotleja ei ole kantud äriregistrisse, esitab PRIA taotlejate nimekirja Maksu- ja Tolliametile, kes kontrollib, kas toetuse taotleja on registreeritud maksukohustuslaste registris.
Lupjamistoetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 14. märtsiks ning seejärel avalikustatakse PRIA veebilehel nende taotlejate nimekiri, kelle taotlused otsustati rahuldada. Taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.
Arvestades nõuetekohaste taotluste järgset kokku taotletava toetusraha suurust ning lupjamistoetuse otstarbeks ette nähtud eelarvelisi vahendeid, on põllumajandusminister 16. märtsil kehtestanud 2005. aastal antava põllumajandusmaa lupjamise toetuse maksimaalsuuruseks ühe taotleja kohta 52 110 krooni ja 55 senti. Kui taotletud toetussumma ületab nimetatud maksimaalsuurust, teatab PRIA sellest taotlejale kirjalikult 7 tööpäeva jooksul arvates maksimaalsuuruse kehtestamisest. Seejärel on taotlejal õigus vähendada väetatava pinna suurust nii, et see vastaks toetuse maksimaalsuurusele. Siiski ei tohi sel juhul lupjamistööde ühikmaksumus olla suurem taotlusesse märgitud ühikmaksumusest.
Meliorandi väetamise tööd põllumajandusmaal korraldab taotleja. Taotleja peab vähemalt 3 päeva enne meliorandiga laotamistööde algust teatama piirkondlikule maaparandusbüroole tööde tegemise aja ning lubjatava kõlviku asukoha.
Toetuse saamiseks peab taotleja täitma ja esitama PRIA-le peale lupjamistööde lõpetamist vormikohase kinnituse meliorandiga laotamistööde tegemise kohta (vt ka kinnituse täitmisnäidist), milles näitab tööde tegemise ajavahemiku, taotletud ja lubjatud kõlvikud, lubjatud pinna suuruse, laotatud meliorandi nimetuse ja koguse ning tööde kogumaksumuse, sealhulgas taotleja osaluse ja toetussumma suuruse. 2005. aastal on kinnituste esitamise tähtpäevaks 25. november.
Lupjamistoetus makstakse välja 30 tööpäeva jooksul alates päevast, kui taotleja esitas PRIA-le korrektse vormikohase kinnituse ja dokumendi selle kohta, et ta on meliorandiga väetamise eest tasunud toetusega katmata osa. Internetis pangaülekandega omaosaluse tasumise puhul peab maksedokument olema panga poolt templi ning pangatöötaja allkirjaga kinnitatud.
Kui laotamistöö tegemisel on lubjatav kõlvik asendatud, lisab taotleja ka uute kõlvikute andmeid näitava lubjatarbe tõendi, mis väljastatakse piirkondliku maaparandusbüroo poolt. Toetus kantakse üle meliorandi müüjale või veo- või laotamisteenuse osutajale taotleja kirjaliku avalduse alusel (avaldus sisaldub kinnituse vormil). Kinnitusi võetakse vastu PRIA keskuses:
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Narva mnt. 3
51009 Tartu
“Lupjamistoetus”
Toetus jäetakse maksmata “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” § 59 lõikes 2 sätestatud juhtudel, muuhulgas ka siis, kui taotleja ei ole teatanud piirkondlikule maaparandusbüroole laotamistööde tegemisest või kui riikliku järelevalvetoimingu tegemise tulemusena selgub, et põllumajandusmaa väetamiseks kasutatav meliorandi kogus hektari kohta on toetuse taotluses näidatud hektarikogusest üle 10% väiksem.
Lupjamistoetuse taotluse ja laotamistööde tegemise kinnituse vorme on võimalik saada nii PRIA veebilehelt kui ka piirkondlikest büroodest. Lisainfot saab riiklike toetuste büroost telefonil 737 1360.
- Kõlviku mulla lubjatarbe tõend(37.86 KB)
- Avaldus andmete kandmiseks toetuste registrisse(66.62 KB)
- Taotlus (võimalik esitada ajavahemikus 17. jaanuar kuni 4. veebruar)(59.99 KB)
- Kinnitus(63.22 KB)
- Näidis taotluse täitmiseks
- Näidis kinnituse täitmiseks
- Juhend taotleja andmete toetuste registrisse kandmise avalduse täitmiseks(18.83 KB)
Kõik uudisedUudised
Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti . See on kõrgeim kvoodi täituvuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud.
| Praegu päevakorral |
Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK meede 4) 2009-2014
Pakkumismenetlus suhkru vähendatud tollimaksumääraga impordiks turustusaastaks 2011/2012
Tootjarühmade tunnustamine TEINE TAOTLUSVOOR 2012
Nõuandetoetus (MAK meede 1.3) 2012
Nõuandesüsteemi toetus (MAK meede 1.3.2) 2012
Kalandustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2012
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK meede 2.3.5) 2012
| Liitu infokirja listiga |





