Lisatud: 04. mai 2015

Viimati muudetud: 29. veebruar 2016

A A A
Prindi

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.2) 2015

EESMÄRK


Mahepõllumajandusliku tootmise (edaspidi MAH) eest toetuse maksmise eesmärgid on järgmised:

  • säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti;
  • toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele;
  • toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.



VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Toetuste taotlemisperiood kestab 7. - 25. maini 2015. Hilinenud taotluste vastuvõtmine toimub 26. maist kuni 19. juunini 2015. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotluse soovitame esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil http://www.pria.ee/et/ePRIA. e-PRIAs saab taotlust esitada 7. maist 19. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

Taotluse saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@pria.ee või posti teel PRIA keskuse aadressil PRIA, Narva mnt 3, Tartu 51009.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.30-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega saab kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/reg).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.

 

 

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.
  • Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad MAH toetuse nõuetele ja kokku moodustavad ühikumääragrupis vähemalt 0,30 ha.
  • Põld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
  • Taotlusele tuleb märkida kõik taotleja kasutuses olevad vähemalt 0,30 ha suurused põllud, ka need, mille kohta toetust ei taotleta ja need vähemalt 0,30 ha suurused põllud, mis ei ole kantud PRIA põllumassiivide registrisse.
  • Kogu ettevõtte põllumajandusmaal peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid.
  • Taotleja ettevõte peab olema “Mahepõllumajanduse seaduse” § 5 alusel tunnustatud.
  • Kogu kohustuseperioodi jooksul tuleb ettevõtte põllumajandusmaal järgida mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.
  • Kogu ettevõttes tuleb täita MAH toetuse baas- ja täiendavaid nõudeid.

Toetust määratakse üksnes kehtiva MAH kohustusega pindala ulatuses. Kehtivat kohustust suurendada ei saa.

Taotlejad, kes võtsid 2012. või 2013. aastal 5-aastase MAH toetuse kohustuse, saavad kohustust vähendada kogu kohustuseperioodi kestel kokku algse kohustusega võrreldes kuni 10%.

Kehtivat MAK 2007-2013 MAH kohustust saab asendada MAK 2014-2020 raames võetava MAH kohustusega.

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamise kinnitamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada järgmised dokumendid:

  • vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus koos põldude loeteluga). Võetud kohustuse jätkuvat täitmist kinnitatakse toetuse taotlemisega kohustusealustele põldudele;
  • põllumassiivi kaart, millele on märgitud põldude loetelus loetletud põldude numbrid ja nende piirid. Kui taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa ei ole kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal;
  • teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta koos põldude loetelu ja põllumassiivi kaartidega, kui kohustusealused põllud on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud;
  • ökoalade loetelu.

 

Külvikorras olevate rohumaade osas toetuse taotlemisel peab taotleja meeles pidama, et:

  • Kuni 2-aastase külvikorras oleva rohumaa puhul loetakse heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtava külvi aasta, rohumaade vanuse arvestamisel 0-aastaks;
  • Vormi PT50A veergu 21 tuleb teha märge selliste rohumaa põldude kohta, milliste puhul on tegemist kuni 2-aastaste külvikorras olevate rohumaadega. Need on rohumaad, mida majandatakse külvamise aastal ja millele hiljemalt 3. aasta 15. juuniks rajatakse muu  kultuur kui heintaimed.

 Juhime tähelepanu külvikorras olevate rohumaade ülesharimise nõudele. Külvikorras olevate rohumaade vanust arvestatakse maaelu arengukava perioodi 2007-2013 ja perioodi 2014-2020 puhul erinevalt. Kui perioodi 2007-2013 puhul võis külvikorras olevat rohumaad rohumaana majandada kahel järjestikusel aastal ja hiljemalt rohumaa kolmandal aastal pidi põllule rajama muu kultuuri kui heintaimed, siis perioodil 2014-2020 võib külvikorras olevaid rohumaid majandada rohumaadena maksimaalselt 3 aastat ja hiljemalt neljandal aastal peab sellele rajama muu kultuuri kui heintaimed.                                                    Samuti on uue ja vana perioodi puhul erinev rohumaa vanuse arvestus. Perioodi 2007-2013 korral loetakse heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtud külvi aasta 0-aastaks. Uuel perioodil loetakse rohumaa rajamise aasta 0-aastaks ainult juhul, kui rohumaa rajatakse allakülvi teel. Puhaskülvina rajatud rohumaa külviaasta on rohumaa vanuse esimene aasta. Oluline on, et juhul kui taotleja on saanud perioodi 2007-2013 raames külvikorras oleva rohumaa eest kõrgema ühikumääraga toetust, siis peab ta sellise rohumaa hiljemalt rohumaa kolmandaks aastaks üles harima, st selle põllu osas tuleb nõudeid täita põllumajandusministri 08.04.2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ kohaselt. NB! See nõue kehtib ka nendele taotlejatele, kes on oma perioodi 2007-2013 kohustuse asendanud perioodi 2014-2020 kohustusega.                                                                                                                                     Kui taotleja külvikorras olevat rohumaad hiljemalt kolmandal (perioodi 2007-2013 toetus) või neljandal (perioodi 2014-2020 toetus) aastal üles ei hari, tuleb varasematel aastatel selle põllu kohta saadud toetus tagasi maksta.



Toetust saab taotleda ka mahepõllumajanduslikult peetavate karjatatavate loomade kohta, kelle andmed on pärast Põllumajandusameti kohapealset kontrolli kantud toetuse taotleja nimel mahepõllumajanduse registrisse. Toetuse taotlemiseks peab taotleja tegema vastava märke vormil PT50.

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik ettevõte ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku ettevõtte üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le ettevõtte ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades soovitusliku vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetus(t)e maksmiseks“. Lisaks nimetatud dokumentidele peab ülevõtja PRIA-le esitama ka vormikohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta. Ülevõtmisperioodiks on 26. mai kuni 1. september.

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

 


TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 1. veebruariks 2016. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2016. a. 

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ühikumäärad:

  • rohumaa (v.a kuni kaheaastane külvikorras olev rohumaa ja heinaseemnepõld), mille iga hektari kohta peetakse ettevõttes vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke karjatatavaid loomi, hektari kohta 76,69 € aastas;
  • Toetuse määr karjatatava looma ühe ühiku kohta on 31,96 €.
  • teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ja rühvelkultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa, mustkesa, kuni kaheaastase külvikorras oleva rohumaa ning heinaseemnepõllu hektari kohta 119,20 € aastas;
  • avamaa köögivilja, puuvilja- ja marjakultuuri, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta 349,60 € aastas.

Toetuse määr ettevõttes taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal mahepõllumajanduslikult peetud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmise arvu kohta on järgmine:

  • 6,39 € kodulinnu kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 50 kodulindu ühest järgnevalt nimetatud liigist: kalkun, hani, part, broiler või üle kuue kuu vanune munakana;
  • 210,91 € emise või kuldi kohta ning 127,82 € vähemalt kahe kuu vanuse nuum- või noorsea kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt kahele ühikule vastaval hulgal sigu;
  • 6,39 € küüliku kohta, kui ettevõttes peeti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt 50 üle nelja kuu vanust küülikut;
  • 31,96 € mesilaspere kohta, kui ettevõttes oli taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal keskmiselt vähemalt viis mesilasperet.

 

MAH toetus on üks neljast MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, millele on  Euroopa Nõukogu määruse 1698/2005 lisas sätestatud maksimaalne suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik maakasutusega PR, TPR, P+heintaimed ja PLK maad).

Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest talle toetust ei maksta. Oluline on siinjuures, et hektari kohta makstavat toetust vaadatakse kõigi taotletud põllumajandusliku keskkonnatoetuse peale kokku (keskkonnasõbraliku majandamise toetus, MAH toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ja kohalikku sorti taimede ("Sangaste" rukis) kasvatamise toetus).

Näide:

Taotleja esitab 2015. a pindalatoetuste taotluse, millel taotleb 5,00 ha püsirohumaale mahepõllumajandusliku tootmise (edaspidi MAH) toetust ja 10,00 ha-le nisule MAH toetust ning keskkonnasõbraliku majandamise toetust põhitegevuse nõuete järgimise eest (edaspidi KSMP). Lisaks taotleb taotleja toetust 200-le mahepõllumajanduslikult peetavale mesilasperele.

 

5,00 ha × 76,69 eurot = 383,45 eurot (MAH)

10,00 ha × 119,20 eurot= 1 192,00 eurot (MAH)

10,00 ha × 35,15 eurot = 351,50 eurot (KSMP)

200 mesilasperet × 31,96 eurot = 6 392,00 eurot

Kokku taotles taotleja toetust 383,45+1192,00+351,50+6 392,00 = 8318,95 eurot

 

Vastavalt EN määrusele 1698/2005 oleks taotlejal õigus saada maksimaalselt toetust:

5,00 ha × 450 eurot = 2 250,00 eurot

10,00 ha × 600 eurot = 6 000,00 eurot

Kokku oleks taotlejal õigus saada 2250,00+6000,00 = 8250,00 eurot.

 

Kuna taotlejale määratav toetussumma ületab EN määrusega ettenähtud maksimaalset hektari kohta makstavat summat, siis makstakse talle toetust summas 8 250,00 eurot ja seda ületavas osas, so 8318,95-8250,00 = 68,95 eurot talle toetust ei maksta.

 

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainformatsiooni saab PRIA infotelefonil 737 7679.



Juriidilised alused
avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus