Lisatud: 04. mai 2015

Viimati muudetud: 29. veebruar 2016

A A A
Prindi

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAK 2014-2020 meede 11) 2015

EESMÄRK

Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse (edaspidi MAH) eesmärkideks on arendada mahepõllumajandust ning suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu.



VASTUVÕTUAEG JA –KOHT

Toetuste taotlemisperiood kestab 7.-25. maini 2015. Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood kestab 26. maist kuni 19. juunini 2015. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Taotluse soovitame esitada elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel, mis asub aadressil http://www.pria.ee/et/ePRIA. e-PRIAs saab taotlust esitada 7. maist 19. juunini kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt.

Taotluse saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@pria.ee või posti teel PRIA keskuse aadressil PRIA, Narva mnt 3, Tartu 51009.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud esmaspäevast reedeni kl 8.30-16.00.

Maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, kus saab tutvuda e-PRIA teenustega. Vajadusel abistavad e-PRIA kasutajaid PRIA klienditeenindajad. Taotluse esitamise ja e-PRIA arvuti kasutamise aega on võimalik kõikidele tööpäevadele eelregistreerida internetipõhises eelregistreerimise süsteemis (www.pria.ee/reg).  Eelregistreerida on võimalik ka PRIA maakondlikus teenindusbüroos ja infotelefonil 737 7679.



 

TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED

Juhime tähelepanu, et 27. oktoobril muutis maaeluminister oma varasemat määrust nr 53, millega olid kehtestatud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse tingimused. Olulisemad muudatused on järgnevad:

  • Kui varem pidi kõiki toetuse nõudeid täitma ka alla 0,30 ha põldudel, siis määruse muudatuse kohaselt ei pea viljavahelduse nõudeid täitma alla 0,30 ha põldudel. Talvise taimkatte, liblikõieliste kultuuride kasvatamise ja mullaproovide nõuete puhul ei loeta alla 0,30 ha põldusid majapidamise põllumaa hulka. Sealjuures arvestatakse ühe põlluna põlde, mis on samas ühikumääragrupis ja moodustavad kokku vähemalt 0,30 ha suuruse maa-ala.
  • Kui varasemalt pidi mullaproove võtma ainult toetusõiguslikust maast, siis määruse muudatuse kohaselt peab mullaproove võtma kogu majapidamise põllumaast, so põllud, mis on pindala- ja maksetaotlusele märgitud P ja M maakasutusega. Sealjuures lähevad heintaimede puhul arvesse kuni 5-aastased heintaimede põllud ja heintaimede puhaskultuuriga põllud. 
  • Muutunud on ka mahepõllumajandusliku tootmise algkoolituse nõue. Erand on tehtud 2015. aastal kohustuse võtnud taotlejate osas, kes ei pea muudatuse kohaselt algkoolitusel osalema mitte esimese vaid teise kohustuseaasta 1. novembriks, so 01.11.2016.

Alates 2016. aastast peab MAH toetuse taotleja esitama pindalatoetuste taotluse e-PRIAs.

Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.

  • Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõiguslikule maale.
  • Põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Üheks põlluks loetakse ka samal põllumassiivil kõrvuti asuvad alla 0,30 ha toetusõiguslikud põllud, kui need vastavad MAH toetuse nõuetele ja kokku moodustavad ühikumääragrupis vähemalt 0,30 ha.
  • Põld, millele toetust makstakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
  • Taotleja peab taotlusele märkima kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Ta peab ära näitama ka põllumajandusmaa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,01 ha põllud ja põllud, mis moodustavad kokku vähemalt 0,3 hektarilise maa-ala. Kohustuslik on ära näidata ka põllud, mille kohta toetusi ei maksta ehk mis ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
  • Kogu ettevõtte põllumajandusmaal peab täitma nõuetele vastavuse nõudeid ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõudeid.
  • Taotleja ettevõte peab olema “Mahepõllumajanduse seaduse” § 5 alusel tunnustatud.
  • Kogu kohustuseperioodi jooksul tuleb ettevõtte põllumajandusmaal järgida mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.
  • Kogu ettevõttes tuleb täita baas- ja täiendavaid nõudeid.

Kohustust saab suurendada kuni 15% esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalast. Kohustuse suurendamisel üle 15%, algab uus 5-aastane kohustuseperiood.

Kohustuse saab asendada osaliselt või täielikult arengukava 2014-2020 PLK kohustusega.


Kohustust saab vähendada üksnes sel juhul, kui kohustusealune maa läheb põllumajanduslikust majapidamisest välja ja kohustust üle ei võeta.

 

TOETUSE TAOTLEMINE

Toetuse taotlemiseks ja kohustuse jätkamise kinnitamiseks tuleb taotluste vastuvõtuperioodil PRIA-le esitada järgmised dokumendid:

 

  • vormid PT50 ja PT50A (pindalatoetuste taotlus koos põldude loeteluga). Võetud kohustuse jätkuvat täitmist kinnitatakse toetuse taotlemisega kohustusealustele põldudele;
  • põllumassiivi kaart, millele on märgitud põldude loetelus loetletud põldude numbrid ja nende piirid. Kui taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa ei ole kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb esitada katastri kaart või muu kaardimaterjal;
  • teave kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta koos põldude loetelu ja põllumassiivi kaartidega, kui kohustusealused põllud on koos kohustusega teiselt taotlejalt üle võetud;
  • ökoalade loetelu

 

Külvikorras olevate rohumaade osas toetuse taotlemisel peab taotleja meeles pidama, et:

  • Kuni 3-aastase külvikorras oleva rohumaa puhul loetakse heintaimede allakülvina tehtava külvi aasta rohumaade vanuse arvestamisel 0-aastaks;
  • veergu 21 tuleb teha märge selliste rohumaa põldude kohta, milliste puhul on tegemist kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaadega. Need on rohumaad, mida majandatakse külvamise aastal ja küntakse hiljemalt 3. aasta sügisel või 4. aasta kevadel haljasväetisena sisse ja hiljemalt 4. aasta 15. juuniks rajatakse põllule muu  kultuur kui heintaimed.

Juhime tähelepanu külvikorras olevate rohumaade ülesharimise nõudele. Külvikorras olevate rohumaade vanust arvestatakse maaelu arengukava perioodi 2007-2013 ja perioodi 2014-2020 puhul erinevalt. Kui perioodi 2007-2013 puhul võis külvikorras olevat rohumaad rohumaana majandada kahel järjestikusel aastal ja hiljemalt rohumaa kolmandal aastal pidi põllule rajama muu kultuuri kui heintaimed, siis perioodil 2014-2020 võib külvikorras olevaid rohumaid majandada rohumaadena maksimaalselt 3 aastat ja hiljemalt neljandal aastal peab sellele rajama muu kultuuri kui heintaimed.                                                        Samuti on uue ja vana perioodi puhul erinev rohumaa vanuse arvestus. Perioodi 2007-2013 korral loetakse heintaimede külviaasta, sealhulgas allakülvina tehtud külvi aasta 0-aastaks. Uuel perioodil loetakse rohumaa rajamise aasta 0-aastaks ainult juhul, kui rohumaa rajatakse allakülvi teel. Puhaskülvina rajatud rohumaa külviaasta on rohumaa vanuse esimene aasta.   Oluline on, et juhul kui taotleja on saanud perioodi 2007-2013 raames külvikorras oleva rohumaa eest kõrgema ühikumääraga toetust, siis peab ta sellise rohumaa hiljemalt rohumaa kolmandaks aastaks üles harima, st selle põllu osas tuleb nõudeid täita põllumajandusministri 08.04.2010 määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ kohaselt. NB! See nõue kehtib ka nendele taotlejatele, kes on oma perioodi 2007-2013 kohustuse asendanud perioodi 2014-2020 kohustusega.                                                                                                                                     Kui taotleja külvikorras olevat rohumaad hiljemalt kolmandal (perioodi 2007-2013 toetus) või neljandal (perioodi 2014-2020 toetus) aastal üles ei hari, tuleb varasematel aastatel selle põllu kohta saadud toetus tagasi maksta. 

Kui pärast toetuse taotluse esitamist läheb kogu põllumajanduslik ettevõte ühelt omanikult üle teisele, on võimalik toetuse maksmine uuele omanikule. Selleks peab põllumajandusliku ettevõtte üle võtnud isik ülevõtmisperioodil esitama PRIA-le ettevõtte ülevõtmist tõendavad dokumendid ja taotlema toetuse maksmist, esitades soovitusliku vormi „Teave põllumajandusliku majapidamise/põllumajandusettevõtte üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotlus ülevõtjale toetus(t)e maksmiseks“. Lisaks nimetatud dokumentidele peab ülevõtja PRIA-le esitama ka vormi kohase teabe kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta ja taotleda toetuse maksmist. Ülevõtmisperioodiks on 26. mai kuni 1. september.

Ülevõtmise puhul antakse kõik üleandja toetuse taotlemisega kaasnevad õigused ja kohustused ülevõtjale.

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused 10. veebruariks 2016. a. Toetused makstakse taotleja arveldusarvele hiljemalt 30. juuniks 2016. a. 

Taotlejatele, kes alustavad mahepõllumajandusliku tootmisega, makstakse kohustuse võtmise kuni kahel esimesel aastal mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku toetust alljärgnevalt:

  • rohumaa (v.a kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa ja põldtunnustatud heinaseemnepõld), mille iga hektari kohta peetakse ettevõttes vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi või mesilasperesid, hektari kohta 27 EUR aastas;
  • kuni 3-aastane külvikorras oleva rohumaa hektari kohta 88 EUR aastas;
  • teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ning põldtunnustatud heinaseemnepõllu hektari kohta 138 EUR aastas;
  • Sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja hektari kohta 166 EUR aastas;
  • Rühvelkultuuri hektari kohta 231 EUR aastas;
  • Kartuli kasvatamisel mahepõllumajandusliku sertifitseeritud seemnekartuli kasutamisel hektari kohta 277 EUR aastas;
  • Puuvilja- ja marjakultuuri v.a maasika kasvatamiseks kasutatava hektari kohta 330 EUR aastas;
  • Köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks hektari kohta 660 EUR aastas.

Ühikumäära suurendatakse, kui taotleja peab mahepõllumajandusele ülemineku ajal olevaid veiseid, lambaid, kitsi, sigu, küülikuid või kodulinde, ühe hektari maa kohta summa võrra, mis saadakse taotleja loomade ja kodulindude keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 94 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja nõuetele vastava rohumaa, teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride maa hektarite arvuga, mille kohta ta toetust taotleb. Ühikumäära suurendatakse, kui kõikide loomagruppidega on alustatud üleminekut mahepõllumajandusele samaaegselt ettevõtte põllumajandusmaaga.

Toetuse määr 44 EUR mesilaspere eest, kui ettevõttes peeti 2014. aastal keskmiselt vähemalt 5 mahepõllumajandusele üleminevat mesilasperet.

Mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku toetust makstakse taotlejatele, kes ei ole taotlenud MAH toetust MAK 2007-2013 programmperioodil ja kelle kõik põllud on üleminekuajal.

Taotlejad, kes jätkavad MAH toetuse taotlemist või kes taotlesid MAK 2007-2013 programmperioodil MAH toetust, makstakse toetust alljärgnevalt:

  • rohumaa (v.a kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa ja põldtunnustatud heinaseemnepõld), mille iga hektari kohta peetakse ettevõttes vähemalt 0,2 ühikule vastaval hulgal veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi või mesilasperesid, hektari kohta 25 EUR aastas;
  • kuni 3-aastane külvikorras oleva rohumaa hektari kohta 80 EUR aastas;
  • teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride, muude tehniliste kultuuride ning heinaseemnepõllu hektari kohta 125 EUR aastas;
  • Sertifitseeritud maheseemnega külvatud teravilja hektari kohta 150 EUR aastas;
  • Rühvelkultuuri hektari kohta 210 EUR aastas;
  • Kartuli kasvatamisel mahepõllumajanduslikult sertifitseeritud seemnekartuli kasutamisel hektari kohta 252 EUR aastas;
  • Puuvilja- ja marjakultuuri v.a maasika kasvatamiseks kasutatava hektari kohta 300 EUR aastas;
  • Köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks hektari kohta 600 EUR aastas.

 

Ühikumäära suurendatakse, kui taotleja peab mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, sigu, küülikuid või kodulinde, ühe hektari maa kohta summa võrra, mis saadakse taotleja loomade ja kodulindude keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja nõuetele vastava rohumaa, teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuride ning muude tehniliste kultuuride maa hektarite arvuga, mille kohta ta toetust taotleb.

Toetuse määr 40 EUR mesilaspere eest, kui ettevõttes peeti mahepõllumajanduslikult 2014. aastal keskmiselt vähemalt 5 mesilasperet.

Täiendava toetuse taotlemiseks minimaalne loomade arv on järgnev:

  • Kalkun – 50 lindu
  • Hani – 50 lindu
  • Part – 50 lindu
  • Munakana – 50 lindu
  • Vutt – 100 lindu
  • Siga – 2,0 loomühikut
  • Küülik – 50 küülikut

Loomade ühikuid arvestatakse järgnevate ühikute alusel:

  • Lüpsilehm – 3,0
  • vähemalt 6 kuu vanune veis, s.h ammlehm – 1,0
  • kuni 6 kuu vanune veis – 0,2
  • vähemalt 3 kuu vanune lammas – 0,2
  • vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3
  • emis (sh põrsastega) või kult – 2,5
  • vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,25
  • munakana ja teised kodulinnud – 0,07
  • küülik – 0,03
  • vutt – 0,01

Rohumaa, mille iga hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikule vastaval kogusel loomi, loomühikuid arvestatakse järgnevate ühikute alusel:

Pullid, lehmad ja muud üle kahe aasta vanused veised ning üle kuue kuu vanused hobuslased - 1,0

 

Kuus kuud kuni kaks aastat vanad veised – 0,6

 

Alla kuue kuu vanused veised – 0,4

 

Lambad ja kitsed – 0,15

 

Euroopa Nõukogu määruse 1305/2013 lisas on sätestatud MAH toetusele maksimaalne suurus hektari kohta:

  • üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 € (siia gruppi arvestatakse teraviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljad ja mustkesa);
  • mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 € (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed, maasikad ning viljapuu- ja marjaaiad);
  • muu maakasutuse puhul 450 € (siia gruppi arvestatakse kõik maakasutusega PR, TPR, P+heintaimed).

Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest taotlejale toetust ei maksta.

Näide:

Taotleja esitas pindalatoetuste taotluse, millel taotles 5,00 ha püsirohumaale MAH toetust ja 10,00 ha-le nisule MAH toetust. Lisaks taotles taotleja toetust 200-le mahepõllumajanduslikult peetavale mesilasperele.

5,00 ha × 25,00 eurot = 125,00 eurot (MAH)

10,00 ha × 125,00 eurot = 1 250,00 eurot (MAH)

200 mesilasperet ×40,00 eurot = 8 000,00 eurot

Kokku taotles taotleja toetust 125,00+1250,00+8 000,00 = 9 375,00 eurot

 

Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele 1305/2013 oleks taotlejal õigus saada maksimaalselt toetust:

5,00 ha × 450 eurot = 2 250,00 eurot

10,00 ha × 600 eurot = 6 000,00 eurot

Kokku oleks taotleja õigus saada 2250,00+6000,00 = 8250,00 eurot.

Kuna taotlejale määratav toetussumma ületab EN määrusega ettenähtud maksimaalset hektari kohta makstavat summat, siis makstakse talle toetust summas 8 250,00 eurot ja seda ületavas osas, so 9375,00-8250,00 = 1125,00 eurot talle toetust ei maksta.

 

 

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainformatsiooni saab PRIA infotelefonil 737 7679.



Juriidilised alused
Uudised

20.‒21. novembrini Poolas Lodzis toimuval Euroopa biomajanduse kongressil, kus arutletakse biomajanduse arenguvõimaluste üle, esineb Eesti biomajanduse arengute ülevaatega Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner