Maaparandussüsteemi hooldustoetus 2006

Maaparandussüsteemi hooldustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse maatulundusmaale või põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavale eluasemekohtade maale rajatud maaparandussüsteemi hooldustööde maksumus.

Maaparandussüsteemi hooldustoetuse maksmise aluseks on Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus (eriti paragrahvid 37-39 ja 57-59) ning põllumajandusministri 11. märtsi 2005. a määrus nr 25 "Maaparandussüsteemi hooldustoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord" (RTL 2005, 33, 468), mida rakendatakse alates 21. märtsist. Toetatavad hooldustööd peavad vastama põllumajandusministri 2003. a 25. juuli määruse nr 75 “Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded” (RTL 2003, 90, 1336) 2. peatükis sätestatud nõuetele ning põllumajandusministri 15. märtsi 2005 määrusele nr 26 “Nende maaparandussüsteemi hooldustööde loetelu, mille tegemiseks maaparandussüsteemi hooldustoetust antakse, ja hooldustööde kohta esitatavad nõuded”.

Toetuse taotlemiseks 2006. aastal tuleb aastakava kavand esitada maaparandussüsteemi asukohajärgsele piirkondlikule maaparandusbüroole 1. novembriks 2005.

Toetuse taotlusi võetakse vastu PRIA piirkondlikes büroodes 1. veebruarist kuni 15. veebruarini 2006.

Pärast 2005. aasta hooldustööde lõpetamist peab taotleja 3 päeva jooksul teatama sellest piirkondlikule maaparandusbüroole ning 5 päeva jooksul esitama PRIA-le vormikohase kinnituse hooldustööde tegemise kohta. 2005. aastal on viimaseks päevaks, mil kinnitusi vastu võetakse, 11. november.

Taotleja kohta antava maaparandussüsteemi hooldustoetuse maksimaalsuurus 2005. aastal on kehtestatud põllumajandusministri 02. juuni 2005 käskkirjaga nr 117 järgnevalt:

1. põllumajandustootjale antava toetuse maksimaalsuuruseks on 18 578 krooni;
2. mittetulundusühingule antava toetuse maksimaalsuurus on 220 000 krooni.

Maaparandussüsteemi hooldustoetust võib taotleda

1. põllumajandustootja (Maaelu- ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 6 lg 1 tähenduses), kes on registreeritud äriregistris, Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registris või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris ning valdab maatulundusmaal või eluasemekohtade maal paiknevat maaparandussüsteemi, mis ei ole kantud riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja;
2. mittetulundusühing, kelle põhikirjaliseks eesmärgiks on maaparandushoid ja kes hooldab maaparandussüsteemi, mis ei ole kantud riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja.

Taotlusi võetakse vastu PRIA piirkondlikes büroodes 4. aprillist kuni 15. aprillini. Taotleja peab hooldatava maaparandussüsteemi asukohajärgsele PRIA piirkondlikule büroole esitama vormikohase taotluse (vt ka näidist taotluse täitmiseks) ja vormikohase maaparandusbüroo poolt kinnitatud hooldustööde aastakava. Toetusesoovijad, kes varem ei ole PRIA-st toetusi taotlenud, peavad esitama ka avalduse andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (vt ka juhendit vormikohase avalduse täitmiseks).

Aastakava koostamiseks tuleb maaparandussüsteemi asukohajärgsele maaparandusbüroole 30. märtsiks esitada aastakava kavand ning näidata sellele lisatud maaüksuste plaanil või muul viisil maaparandussüsteemi asukoht. Kui taotleja kavandab kopratammi likvideerimist, tuleb esitada piirkondlikule maaparandusbüroole maaparandussüsteemi asukohajärgse keskkonnateenistuse luba kopratammi likvideerimiseks. Piirkondlik maaparandusbüroo vaatab aastakava kavandi läbi ning kontrollib seejärel planeeritavate hooldustööde vajalikkust. Läbivaadatud aastakava kavandi alusel koostab taotleja aastakava kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb piirkondlikule maaparandusbüroole, teine esitatakse PRIA-le ning kolmas jääb taotlejale.

2005. aastal toetatavad maaparandussüsteemi hooldustööd ning vastavad toetuse ühikmäärad:

1) veejuhtmel rohttaimede ja peenvõsa niitmine (2670 krooni hektari kohta);
2) veejuhtmel võsa ja metsa raiumine (6338 krooni hektari kohta);
3) veejuhtme põhjast ja nõlvadelt takistuste eemaldamine (1129 krooni veejuhtme kilomeetri kohta);
4) veejuhtme põhjast ja nõlvadelt sette eemaldamine (sõltuvalt kaevamise viisist: sette käsitsi eemaldamise korral 9019 krooni veejuhtme kilomeetri kohta; sette mehaaniliselt eemaldamise korral 4140 krooni veejuhtme kilomeetri kohta);
5) drenaa¸isuudme settest puhastamine (89 krooni drenaa¸isuudme kohta);
6) drenaa¸isuudme korrastamine (320 krooni vähemahuka korrastamise puhul; 578 krooni mahuka korrastamise puhul);
7) truubi settest puhastamine (62 krooni truubi meetri kohta);
8) drenaa¸ikaevu  settest puhastamine (153 krooni drenaa¸ikaevu kohta);
9) drenaa¸ikaevu korrastamine (sõltuvalt töö mahukusest: 198 krooni drenaa¸ikaevu vähemahuka korrastamise puhul; 786 krooni drenaa¸ikaevu mahuka korrastamise puhul);
10) poldri hooldamine põllumajanduslikus kasutuses oleva maa ulatuses (75 krooni põllumajanduslikus kasutuses oleva maa hektari kohta);
11) kopratammi likvideerimine (1345 krooni).

Maaparandussüsteemi hooldustöödeks antava maaparandussüsteemi hooldustoetuse ühikumäärad kehtestab põllumajandusminister.

Taotlejale antava maaparandussüsteemi hooldustoetuse maksimaalsuurus 2005. aastaks kehtestatakse lähtudes nõuetekohaste taotluste esitamise järgsest kokku taotletava toetusraha suurusest. Kui taotletav toetussumma ületab ühe taotleja kohta kehtestatavat toetuse maksimaalsuurust, teatab PRIA sellest taotlejale kirjalikult ning esitab ka piirkondlikule maaparandusbüroole vastavate taotlejate nimekirja. Seejärel on taotlejal õigus aastakava korrigeerida, vähendades hooldustööde mahtu nii, et see vastaks taotlejale antava toetuse maksimaalsuurusele. Selleks tuleb parandada aastakava ja kooskõlastada see piirkondliku maaparandusbürooga. Seejärel tuleb parandatud aastakava esitada PRIA-le 10 tööpäeva jooksul pärast PRIA-st taotletava toetuse maksimaalsuuruse ületamise kohta kirjaliku teate saamist. Kui taotleja, kelle poolt taotletav toetus ületab kehtestatud toetuse maksimaalsuurust, ei soovi aastakava korrigeerida, tuleb toetuse saamiseks teha kõik esialgselt aastakavas näidatud hooldustööd.

Maaparandussüsteemi hooldustoetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 13. maiks ning seejärel avaldatakse PRIA veebilehel nende taotlejate nimekiri, kelle taotlused otsustati rahuldada. Taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.

Pärast hooldustööde lõpetamist peab taotleja 3 päeva jooksul teatama sellest piirkondlikule maaparandusbüroole ning 5 päeva jooksul esitama PRIA-le vormikohase kinnituse hooldustööde tegemise kohta. Kinnitusi ei võeta vastu enne toetuse määramise otsustamist. 2005. aastal on viimaseks päevaks, mil kinnitusi vastu võetakse, 11. november.

Kinnitused palume esitada aadressil:

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Narva mnt 3
51009 Tartu
“Maaparandussüsteemi hooldustoetus”

PRIA kontrollib kinnituses esitatud andmete õigsust ja hooldustööde mahtude vastavust aastakavas esitatule. Piirkondlik maaparandusbüroo või Maaparanduse Ehitusjärelvalve ja Ekspertiisibüroo kontrollib hooldustööde vastavust kehtestatud nõuetele. Maaparanduse järelevalvetöötajal on õigus järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste korral teha taotlejale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks, kui ta leiab, et taotleja saab teha vajalikud toimingud hooldustööde nõuetekohaseks viimiseks. Maaparandussüsteemi hooldustoetus makstakse välja 35 tööpäeva jooksul alates päevast, kui taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase kinnituse.

Toetust ei maksta, kui mõni aastakavas näidatud töödest on tegemata, ei ole tehtud nõuetekohaselt või ei ole tehtud vähemalt aastakavas ja taotluses näidatud mahus.

Täiendavat informatsiooni saab riiklike toetuste büroost telefonil 737 1360 ning piirkondlikest maaparandusbüroodest.