Lisatud: 26. oktoober 2015

Viimati muudetud: 25. november 2016

A A A
Prindi

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2015

Taotlusvoorus  23. novembrist kuni 30. novembrini 2015 esitati toetuse saamiseks 22 avaldust. Taotletud toetuse kogusumma oli 2 901 746 eurot. PRIA teeb taotluste osalise või täieliku taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates, 8. aprilliks 2016.

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 16 „Koostöö” tegevuse alaliik. Toetuse üldeesmärk on põllumajanduse- ja toidusektoris jätkusuutlikkuse suurendamine.

Meetmele 2014–2020 programmperioodiks kavandatud eelarve on 4 miljonit eurot, millest 1,24 miljonit eurot on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks.

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus antakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel ja väljamaksed tehakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning riigieelarvest.

Täpsema info toetuse eesmärkide ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt:




 

EESMÄRK

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse spetsiifilisteks eesmärkideks on toidu tootmise ja turustamise tarneahela toimimise parandamine, põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõu suurendamine ning omavahelise koostöö arendamine.

 

                                                                                                                                         Tagasi algusse...

VASTUVÕTUAEG JA -KOHT

Taotlusi võetakse vastu 23. novembrist kuni 30. novembrini 2015.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projekt ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus).

 

 

Elektrooniliselt esitatavad digitaalselt allkirjastatud taotlused palume saata e-posti aadressil info@pria.ee.

Paberil täidetud taotlused palume saata posti teel PRIA keskuse aadressil Tähe 4, Tartu 51010.

Kui  täidate taotluse paberil ja saadate postiga, tuleb vormikohane avaldus esitada PRIA-le lisaks ka elektrooniliselt Microsoft Excel-i tarkvaraga töödeldavas vormingus e-posti aadressil andmed@pria.ee.  NB! Saata on vaja ainult avalduse täidetud vorm ilma lisadokumentideta!

Kui taotlete PRIA kaudu toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Seda on võimalik teha elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA või paberil. Selleks palume täita ja esitada „Avaldus andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse." Avalduse ja juhised leiate PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/et/Registrid/Toetuste_register. Andmete registrisse kandmise avalduse palume  esitada enne toetuse taotluse esitamist. 

Juhime tähelepanu, et kui esitate PRIAsse taotluse, mis ei ole nõuetekohane või ei sisalda kõiki vajalikke dokumente, siis on võimalus puudused kõrvaldada taotluste vastuvõtuperioodi jooksul. Kui taotluste vastuvõtuperioodi kestel taotluses olevaid puudusi ei kõrvaldata, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata (seda ei hakata sisuliselt menetlema).

                                                                                                                                         Tagasi algusse...

 

TOETUSE ANDMISE JA KASUTAMISE TINGIMUSED

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud maaeluministri  9. septembri määrusega nr 3 Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus.

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetust saavad taotleda:

  1. põllumajandusliku majandustegevusega tegelev ettevõtja, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust;

  2. mittetulundusühing või tulundusühistu, kelle põhikirjaline eesmärk on põllumajandustoodete või toidu turustamisvõimaluste arendamine ning kellel on vähemalt kaks punktis 1 sätestatud nõuetele vastavat liiget.

Tulundusühistu puhul on oluline märkida, et äriseadustiku tähenduses on tegemist samuti ettevõtjaga ja seega võib tulundusühistu taotleda toetust nö. ettevõtjana punkti 1 alusel ehk tulundusühistul endal peab olema täidetud punktis 1 nimetatud majandustegevuse nõue. Ettevõtjaid koondaval tulundusühistul valdavalt siiski endal nõutavat müügitulu ei ole, seetõttu on määruse kohaselt võimaldatud tulundusühistul toetust taotleda ka siis, kui majandustegevuse nõude täidavad vähemalt kaks ettevõtjaks olevat tulundusühistu liiget.

Toetust taotlev ettevõtja on kohustatud projekti elluviimisesse kaasama lisaks endale veel vähemalt ühe ettevõtja. Tulundusühistu ja mittetulundusühingu puhul on kaasamise nõue täidetud juba nende ühistulise tegutsemise vormi kaudu. Kõik projekti kaasatavad ettevõtjad peavad samuti vastama kõigile nendele samadele nõuetele, mis taotlejagi. Kui tulundusühistu tuleb toetust taotlema ettevõtjana, siis peab ta kaasama veel vähemalt ühe ettevõtja.

Kuigi projekti teostamisel on nõutud vähemalt kahe ettevõtja osalemist, esitab taotluse toetuse saamiseks PRIA-le ainult üks ettevõtja. Projektis osalevad ülejäänud ettevõtjad loetakse küll projektis osalejateks, kuid mitte taotlejateks, mis jätab nimetatud ettevõtjatele võimaluse esitada antud meetme raames PRIA-le toetuse taotlus, kus ettevõtja on ise taotlejaks.

Toetust taotlev ettevõtja tõendab teise ettevõtja projekti kaasamist omavahelise sõlmitud

lepinguga. Lepingu eesmärgiks on selgelt välja tuua kõik projektis osalejad ja nende kohustused projekti raames tehtava töö osas (sh. projektiga seotud finantskohustuste võtmise kirjeldus) ning osalejate kinnitus nõusoleku kohta projektis kaasa tegemiseks.

 

Toetust saab taotleda projektidele, mis vastavad vähemalt ühele kahest järgnevast nõudest:

1) taotleja ja lõpptarbija vahel ei tohi olla rohkem kui üks vahendaja.

See tähendab, et tootjal on võimalik müüa kas otse tarbijale või kasutada ühte vahendajat. Näiteks tootja müüb oma toote talupoele, kes seejärel müüb selle edasi lõpptarbijale. Sellisel juhul on talupood selleks üheks vahendajaks. Vahendajaks loetakse isikut, kes ostab toote eesmärgiga see hiljem edasi müüa (näiteks hulgimüüjad, talupoed jne.). Juhul kui taotleja tellib töötlejalt teenusena oma toote töötlemise ning selle käigus jääb toode tema omandisse, siis seda ei loeta vahendamiseks, vaid teenuse ostmiseks. Vahendamiseks loetakse olukorda, kus toode vahetab omanikku ehk liigub kellegi teise omandisse.

2)  toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses.

Kilomeetrite arvestamisel võetakse alguspunktiks toote tootmise asukoht ning sellest punktist 255 kilomeetri raadiuses peab toimuma toote müük lõpptarbijale. Toodete töötlemine on siinkohal oluline ainult juhul, kui toimub tootja enda toodangu töötlemine. Sisse ostetud tooraine töötlemisel valminud toodete turustamisele suunatud tegevused ei ole antud meetme raames toetatavad. Projektile kehtestatud nõuet, mille kohaselt toote tootmine või töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses, kontrollib PRIA näiteks Maa-ameti kaardirakenduse abil. Antud juhul võib tootja ning lõpptarbija vahel olla rohkem kui üks vahendaja, oluline on, et oleks täidetud nõue, mille kohaselt toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses.

Nimetatud kaks nõuet ei rakendu taotlejale samaaegselt, vaid taotleja peab vastama taotluse esitamiseks ainult ühele kahest nõudest (tootja ja lõpptarbija vahel ei tohi olla rohkem kui üks vahendaja või toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 255 kilomeetri raadiuses).

Lisaks kehtib ka nõue, et projekti sisuks peab olema uute algatuste või tegevuste elluviimine. See tähendab, et projekti sisuks ei saa olla seniste tegevustega jätkamine ning selleks toetuse taotlemine, vaid senisega võrreldes uute tegevuste abil toodete turustamistegevustes järgmisele tasandile jõudmine. Uus tegevus võib oma sisult olla näiteks täiesti uue müügikanali avamine või ka juba olemasoleva müügikoha laiendamine.

 

Toetust võib taotleda järgmistele tegevustele:

  1. läbi lühikeste tarneahelate või kohalike turgude põllumajandussaaduste ja toidu turustamiseks vajaminevate seadmete ostmine. Siinkohal peetakse silmas seadmeid, millega sisustatakse müügipinnad ja mis on vajalikud toodete müümiseks tarbijale. Nendeks võivad olla näiteks külmikud, kaalud, kassaaparaadid jne.

  2. toodete turustamiseks vajaliku lao- või müügipinna rentimine või üürimine. Määruse kohaselt on toetatavad nii võlaõiguslike üüri- ja rendilepingute tasud ja nende eristamine ei ole toetuse eesmärke arvestades oluline. Müügipinna rentimine tähendab seda, et ruumid renditakse eesmärgiga hakata nendes projekti raames tooteid turustama. Laopinna rendi toetamine on vajalik, et luua tingimused toodete säilitamiseks enne nende turustamist.

  3. põllumajandussaaduste ja toidu turustamiseks ning müügiedendustegevuste läbiviimiseks vajamineva välitelgi ostmine või rent. Välitelki saab kasutada nii ajutise müügipunktina kui osaleda sellega näiteks toidufestivalil. Taotlejale on jäetud siinkohal  võimalus otsustada oma vajadustest ning välitelgi kasutamise tihedusest lähtudes, kas selle ostmise või rendi kasuks.

  4. lao- või müügipinna parendamine, mis ei nõua ehitusloa olemasolu. Parendamise all mõeldakse lihtsaid remonditöid (näiteks värvimine, plaatimine, põrandate vahetamine jne.), mille kaudu muudetakse parendatavad ruumid läbi projekti müüdavate toodete turustamise tarbeks sobivaks.

  5. toodete turustamiseks vajaliku  haagise ostmine ja rent. Vastavalt vajadusele on toetuse saajale jäetud võimalus valida nii haagise rentimise kui ostmise vahel.

  6. toodete turustamiseks vajaliku tarkvaralise lahenduse ostmine. Siinkohal peetakse silmas lahendusi, mille rakendamine aitab laiendada olemasolevaid müügikanaleid (näiteks veebipoe rajamine) või juba eksisteeriva kodulehe täiendamist (näiteks internetipanga kaudu maksevõimaluse väljaarendamine).

  7. toetatavate tegevuste ellu viimise eesmärgil isikliku sõiduautoga tehtavad sõidud või sellel eesmärgil transporditeenuse ostmine.

  8. projekti tutvustavad müügiedendustegevused.  Nendeks on erinevatest siseriiklikest messidest, toidufestivalidest ja laatadest osavõtmine ning nende korraldamine. Lisaks saab toetust taotleda tegevusteks, mille eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude kaudu turustatavatest toodetest.

                                                                                                                                         Tagasi algusse...

 

TOETUSE MÄÄR JA SUURUS

Toetust antakse kuni 40 protsenti:
 1)seadme, välitelgi, transporditeenuse ning tarkvaralahenduse ostmise abikõlbliku kulu maksumusest;
 2)lao- ja müügipinna ning välitelgi üüri või rendi abikõlblikust suurusest;
 3)lao- ja müügipinna parendamise abikõlbliku kulu maksumusest;
 4)haagise ostmise abikõlbliku kulu maksumusest ja üüri või rendi abikõlblikust suurusest.

Isikliku sõiduauto kasutamisel antakse toetatavate tegevuste elluviimiseks toetust kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta.

Toetust antakse kuni 90 protsenti projekti juhtimisega seotud abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 30 protsenti projekti elluviimiseks taotletava toetuse kogusummast.

Toetust antakse kuni 90 protsenti projekti haldamisega seotud abikõlblike kulude maksumusest, kuid mitte rohkem kui 5 protsenti projekti elluviimiseks taotletava toetuse kogusummast.

Toetust antakse kuni 90 protsenti müügiedendustegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot ühe projekti kohta.

 

Vähese tähtsusega abi:

Ettevõtjatest taotlejate ning nende poolt projekti kaasatud ettevõtjate puhul toimub vähese

tähtsusega abi määramine vastavalt sellele, millises hulgas keegi nendest turustab projekti raames mittepõllumajandustooteid ehk vähese tähtsusega abi määramise summa kujuneb välja, kui vaadatakse seda, millises mahus projektis osalejad turustavad Euroopa Liidu Toimimise Lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustooteid ning millises mahus I lisaga hõlmamata tooteid (taotleja esitab sellekohased andmed taotluses).

Taotlejale toetusena määratud vähese tähtsusega abi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul määratud vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 200 000 eurot.

 

Taotlejale määratud vähese tähtsusega abi summa andmed kannab PRIA riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Taotlejatel on võimalik kontrollida vähese tähtsusega abi jääki nimetatud registri avaliku päringu kaudu Rahandusministeeriumi veebilehel http://www.fin.ee/riigiabi.

 

                                                                                                                                      Tagasi algusse...

 

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, Eesti Maaelu arengukavas ja meetmemääruses sätestatud nõuetele. 

PRIA hindab esitatud taotlusi määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja koostab hindamistulemuste põhjal taotluste paremusjärjestuse.

Taotluste hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse koostamise kohta ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni.

Hindamistulemuste põhjal koostab PRIA taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.

Täpsemalt palume hindamise korra ja hindamiskriteeriumitega tutvuda määrusest.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.

Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud eelarvevahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa.

Minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks on vähemalt 30 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast.

PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 90 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast, 8.aprilliks 2016.

Toetuse saaja viib projektis kavandatud tegevused ellu ja esitab tegevuste elluviimist tõendavad dokumendid olenevalt projekti pikkusest kuni viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembril.

Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest.

Juhime tähelepanu, et toetuse saaja on kohustatud lisaks täitma nõudeid, mis puudutavad toetust saanud objektide tähistamist. Siit leiad juhiseid, kuidas tähistada toetust saanud objekte.

 

                                                                                                                                         Tagasi algusse...

 

LISAINFO JA KONTAKT

Lisainfot saab PRIA keskusest Tartus, Tähe 4, infotelefonil 737 7678 või e-posti teel aadressil info@pria.ee

 

Tagasi algusse...

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike