Loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju osaline hüvitamine
Põuakahju toetuse aluseks on määrus "Põllumajandustootjale loodusõnnetuse tagajärjel 2002. a tekkinud kahju osaliseks hüvitamiseks antava toetuse andmise alused ja kord".
Põllumajandustootjatele makstakse tänavu 101 miljonit krooni kompensatsiooni põuakahjude hüvitamiseks.
Toetust antakse põllumajandustootjale, kellele on 2002. aastal makstud piimalehma kasvatamise toetust või ute ja kitse kasvatamise toetust. Toetust saavad ka need põllumajandustootjad, kelle piimalehma kasvatamise toetuse või ute ja kitse kasvatamise toetuse taotlus jäeti 2002. aastal rahuldamata maksuvõlgnevuse tõttu, juhul kui maksuvõlg ei ületanud 100 krooni. Toetust saab ka ettevõtja, kellele maksti põllukultuuride kasvatamise toetust tera- ja kaunvilja ning seemne- ja kiulina kasvatamise eest. Toetust ei maksta rapsi ega rüpsi põllupindade kohta, kuna nende kultuuride saagikus ei olnud madalam varasemate aastate saagikusest ning piimalehma, ute- ja kitsekasvatajatele, kes on nimetatud loomade pidamise lõpetanud 1. septembriks 2002. aastal.
Samuti eraldatakse toetust neile põllumajandustootjatele, kellele 2002. aastal määratakse ammlehma kasvatamise toetus. Toetuse saamine on seotud ammlehma kasvatamise eest makstava toetuse määramisega. Ammlehma kasvatamise toetuse saajate nimekiri otsustatakse 2. detsembril ja toetus makstakse välja alles aasta lõpus.
101 miljonit krooni põuatoetust jaotatakse järgmiselt:
- Põllukultuuride kasvatamise toetust tera- ja kaunvilja ning seemne- ja kiulina kasvatamise eest saanud põllumajandustootjatele 44 miljonit krooni;
- piimalehma kasvatamise toetust saanud põllumajandustootjatele 54 miljonit krooni;
- ute ja kitse kasvatamise toetust saanud põllumajandustootjatele 1,5 miljonit krooni;
- ammlehma toetuse saajatele 1,5 miljonit krooni.
Põuatoetuse saamiseks ei pea põllumehed esitama eraldi avaldust. Toetuse maksmise aluseks võetakse eelnimetatud toetuste andmed. Mis puudutab neid põllumajandustootjaid, kellele 2002. aastal on makstud põllukultuuride kasvatamise toetust tera- ja kaunvilja ning seemne- ja kiulina kasvatamise eest, siis eristab PRIA toetuse ühikumäära maakonniti. Seejuures lähtutakse maakonnast, kus tulutoetuse taotlus on esitatud.
Maakondades on ühikumäär määratletud järgmiste koefitsientidega:
- 1,2 Harjumaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa
- 1,0 Jõgevamaa, Järvamaa, Valgamaa, Võrumaa
- 0,8 Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Viljandimaa.
Selleks et toetuse väljamaksmine sujuks tõrgeteta, palub PRIA kõigil ettevõtjatel, kellel on õigus saada põuatoetust ja kellel on pärast eelmise toetuse kättesaamist üldandmed muutunud, esitada PRIA-le avaldus andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks.
Põuakahju toetuse väljamaksmine põllukultuuride kasvatamise, piimalehma kasvatamise ning ute- ja kitse kasvatamise toetuste osas on 2.detsembril 2002.
Kõik uudisedUudised
Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti . See on kõrgeim kvoodi täituvuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud.
| Praegu päevakorral |
Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK meede 4) 2009-2014
Pakkumismenetlus suhkru vähendatud tollimaksumääraga impordiks turustusaastaks 2011/2012
Tootjarühmade tunnustamine TEINE TAOTLUSVOOR 2012
Nõuandetoetus (MAK meede 1.3) 2012
Nõuandesüsteemi toetus (MAK meede 1.3.2) 2012
Kalandustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2012
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK meede 2.3.5) 2012
| Liitu infokirja listiga |





