Lisatud: 13. märts 2007

Viimati muudetud: 25. november 2009

A A A
Prindi

Integreeritud maaparandus (meede 3.4) 2006

Meede hõlmab suuri maaparandussüsteeme, mis paiknevad mitme maaomaniku maal. Investeeringutoetust saavad taotleda maaparandusühistud ning ettevõtjad. Toetuse määr on maaparandusühistul kuni 90% ja ettevõtjal kuni 75% investeeringu abikõlblikust maksumusest. Toetatakse maaparandussüsteemi ehitamist (toetus max 3,9 mln kr), rekonstrueerimist ja uuendamist (toetus max 5,47 mln kr) ning juurdepääsutee ehitamist ja rekonstrueerimist (toetus max 1,5 mln kr). Toetust on võimalik saada ka projekti ettevalmistamisega seotud kuludele. Maaparandusühistu omafinantseeringu osaks võib maaparandussüsteemi uuendamise korral olla ka taotleja tehtud vabatahtlik tasustamata töö (mitterahaline sissemakse). Mitterahaline sissemakse võib moodustada kuni 90% maaparandussüsteemi uuendamise omafinantseeringu summast. Taotlejal tuleb enne toetuse taotlemist kooskõlastada kohaliku maaparandusbürooga ülevaatusleht ja investeeringuobjekti uuendamise korral maaparandussüsteemi uuendustööde kava, mitterahalise sissemaksena arvestatavate tööde kava ning maaparandussüsteemi kaart, millele on märgitud uuenduskavas ettenähtud uuendustööd ja mahud.

Juhime tähelepanu, et määrust muudeti käesoleva aasta mais. Muudatuse kohaselt peab maaparandusühistu, kes taotleb toetust ka maaparandussüsteemi uuendamiseks, tegutsema kinnisasja omaniku antud õiguse alusel. Kuna tegemist on pikaajalise investeeringuga maasse, on vajalik, et kinnisasja omanik (või tema kirjalikul nõusolekul kinnisasja valdaja), kelle maal investeeringuobjekt asub ja mittetulundusühing sõlmiksid lepingu, milles sätestatakse toetuse võtmisega kaasnevad poolte õigused ja kohustused. Muudatusega tagatakse, et toetusega hüvitatakse vaid vajalikke ja majanduslikult põhjendatud kulutusi ja saavutatakse rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Täpsustatud hindamiskriteeriumid tagavad meetme eesmärkide parema saavutamise ja on üheselt mõistetavad. Muudatuse kohaselt valitakse igast punktist üks kriteerium ja seega on taotlejal võimalik maksimaalselt saada 10 hindepunkti.

Taotlusi võetakse vastu 3. - 21. juulini.

Kõik uudisedUudised

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti . See on kõrgeim kvoodi täituvuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud.

Liitu infokirja listiga

struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart