Lisatud: 30. detsember 2008

Viimati muudetud: 01. veebruar 2010

A A A
Prindi

Energiakultuuri toetus 2008

EESMÄRK
Energeetiliste kultuuride eritoetuse eesmärgiks on:
· süsinikdioksiidi asendamise läbi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid;
· vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest;
· võtta kasutusele tootmisest kõrvale jäetud maad tehniliste kultuuride kasvatamiseks.

VASTUVÕTUAEG JA -KOHT
Energiakultuuri toetuse toetuste taotlusi võetakse vastu PRIA regionaalsetes büroodes 2.-21. maini 2008. Hilinenud taotluste vastuvõtmise periood on 22. mai kuni 16. juuni 2008. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetuste väljamakstavat summat 1% iga hilinenud tööpäeva kohta. Tagatise laekumise viimane tähtaeg on 21. juuni 2008.

 
TOETUSE TUTVUSTUS/TINGIMUSED
Energiakultuuri toetuse menetlemise aluseks on Põllumajandusministri määrus nr 35 10. aprillist 2008. a. "Energiakultuuri toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord".

· Energiakultuuri toetust saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, seltsing ning muu juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes harib maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut.
· Energiakultuuri toetuse saamiseks peab taotletav pind taotleja kohta kokku olema vähemalt 1 ha, kusjuures iga toetusõigusliku põllu pind peab olema vähemalt 0,3 hektarit.
· Kui energiakultuuri saak tarnitakse kokkuostjale või esmatöötlejale, siis tuleb taotlejal sõlmida kokkuostjaga või esmatöötlejaga leping. Lepinguga võtab taotleja endale kohustuse tarnida kogu toetusalusel pinnalt koristatud saak kokkuostjale või töötlejale kokkulepitud tähtajaks. Saak ei tohi olla väiksem kui miinimumsaak.
· Selleks, et kokkuostjad või esmatöötlejad tagaksid neile tarnitud saagist bioenergia tootmise, peavad nad andma tagatise iga lepingualuse hektari kohta. Selle saavad nad tagasi, kui antud biomass on õigeks ajaks energiaks töödeldud. Tagatise suurus on 60 EUR/ha.
· Taotleja võib töödelda energiakultuuride saagi ise oma ettevõttes. Sellisel juhul tuleb koos pindalatoetuste taotlusega esitada vormikohane töötlemisdeklaratsioon (määruse lisa 2) ja ta ei pea esitama tagatist.

· Energiakultuuri toetuse toetusõiguslikud kultuurid ja miinimumsaagised on:
- raps 1200 kg/ha;
- rüps 1200 kg/ha;
- oder 2000 kg/ha;
- nisu 2000 kg/ha;
- kaer 1700 kg/ha;
- rukis 1700 kg/ha;
- tritikale 2000 kg/ha;
- päideroog 3000 kg/ha;
- ida-kitsehernes 3500 kg/ha;
- kanep (varred) 5000 kg/ha;
- paju 6000 kg/ha.

· Paju kasvatamise korral on toetuse taotlemise tingimuseks rajatud istandikult saagi koristamine vähemalt viiendal aastal pärast rajamist ja edaspidi igal neljandal aastal kuni istandiku likvideerimiseni, päideroo või ida-kitseherne kasvatamise korral peab saagi tarnima igal aastal, alates külviaastale ülejärgnevast aastast.

· Taotluse esitamise aastal koristatud saak tarnitakse taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta 1. juuniks. Kui saak koristatakse taotluse esitamise aastale järgneva aasta kevadel, tarnitakse koristatud saak saagikoristusaasta 1. juuniks.

· Energiakultuuri toetuse taotleja peab hoidma kogu tema kasutuses olevat põllumajandusmaad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.

Maksimaalselt garanteeritud pindala, millele Euroopa Liidus energiakultuuri toetust makstakse on 2 miljonit hektarit. Kui see ületatakse, vähendatakse toetust taotleja kohta proportsionaalselt kõigis liikmesriikides.

TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

Toetuse suurus on kuni 45 EUR ha kohta. Ühikumäär kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt hiljemalt 31. jaanuaril 2009 a. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juunil 2009. a, üheaastastele kultuuridele mitte enne kui kogu saak on tarnitud, mitmeaastaste kultuuride eest makstakse ka kõigil vahepealsetel aastatel enne saagi tarnimist.


LISAINFO JA KONTAKT
Küsimuste korral palume pöörduda: tel 737 7679

 

Kõik uudisedUudised

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 636 tuhande tonni piima, mis moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist 93,72 protsenti . See on kõrgeim kvoodi täituvuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote rakendatud.

Liitu infokirja listiga

struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart