Lisatud: 12. mai 2014

Viimati muudetud: 12. mai 2014

A A A
Prindi

Korduma kippuvad küsimused 2014

     

1) Kuidas toimub pindalade mõõtmine põllumajandustoetuste kohapealses kontrollis?

2) Milliste GPS seadmetega mõõtmised teostatakse?

3) Kui suur on GPS mõõtmistele arvestatav viga?

4) Miks PRIA ei ütle kohe mõõtmistulemust?

5) Millised objektid mõõdetakse toetusõigusliku pindala hulgast välja?

6) Igal aastal küsivad paljud taotlejad, miks nende maa katastriplaanidel ja PRIA poolt kohapealsetes kontrollides mõõdetud põllupindalad erinevad?

7) Kas põldude pindalade puhul arvestatakse ka asjaoluga, et kuplilisel maastikul on tegelik põllupind suurem kui kaartidel?

 

NB! e-PRIA kohta käivad korduma kippuvad küsimused leiate aadressil http://www.pria.ee/et/ePRIA/Korduma.

 


 

1) Kuidas toimub pindalade mõõtmine põllumajandustoetuste kohapealses kontrollis?

Pindalade kontrollimine toimub GPS (Global Positioning System) seadmetega põllul või kaugseire meetodiga satelliitfotodelt. Kaugseire fotod tehakse konkreetselt iga toetusperioodi jaoks PRIA poolt osutatud kohtadest Eestis, tavaliselt mai lõpul, juuni alguses.

Tagasi algusesse

2) Milliste GPS seadmetega mõõtmised teostatakse?

PRIA inspektorid teostavad kohapeal põldude pindalade mõõtmisi THALES ProMark3, ASHTECH ProMark100 ja SPECTRA ProMark120 GPS seadmetega järeltöötlusega mõõdistamismeetodit kasutades.

Tagasi algusesse

3) Kui suur on GPS mõõtmistele arvestatav viga?

GPS mõõtmistulemustele arvutatakse mõõtetolerants, millest sõltub lõplik põllu jääv pindala. Tolerants arvutatakse lähtuvalt põllu välisümbermõõdust. Tolerants arvutatakse igale mõõtmisele, sõltumata sellest, kas mõõtmistulemus oli suurem või väiksem taotletud pindalast.

Tolerantsi arvutamise valem on alljärgnev:

            T = 0,5 x (põllu välispiiri ümbermõõt) x 0,0001

NB! Maksimaalne mõõtmistolerants ei tohi ületada 1,0 hektarit.

Kasutatav mõõtmistolerants seadmetele järeltöötlusega meetodiga mõõtmisel on saadud Euroopa Komisjoni koostatud juhiste põhjal teostatud valideerimiste tulemusena ja on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud.

Tagasi algusesse

4) Miks PRIA ei ütle kohe mõõtmistulemust?

Kasutame järeltöötlusega GPS seadmeid, seetõttu saame tulemused hiljem büroos pärast andmete järeltöötlust. Mõõtmistulemused fikseeritakse kontrollaruandel, kus näidatakse ära mõõtmistulemused, mõõtmiseks kasutatud GPS seadme number ja mõõtmisfaili nimi. Inspektor selgitab taotleja soovil talle mõõtmistulemusi. Kontrollaruande koopia saadetakse postiga kõigile klientidele.

Kui taotleja põlde on mõõdetud eelnevalt kaugseire teel, siis esitatakse taotlejale kohapealse kontrolli läbiviimisel akt mõõtmistulemuste ja mõõtejoontega.

Tagasi algusesse

5) Millised objektid mõõdetakse toetusõigusliku pindala hulgast välja?

ÜPT, PKT, ESA ja Natura põllu toetuste pindala määramisel mõõdetakse GPS-seadmega täpselt taotlusel näidatud põllu piiri. Juhul, kui piir ei ole üheselt tuvastatav, siis on taotlejal kohustus ette näidata täpsed põllu piirid, mille järgi põllu pindala mõõdetakse. Sealjuures veendub inspektor, et taotleja poolt näidatud põllu piires on tegu taotletud maakasutusega ning seal on täies ulatuses võimalik vastavalt maakasutusele täita kehtestatud nõudeid. Kui põllu sisse jäävad vähemalt 2 meetri laiused joonobjektid (kraav, oja, hekk, puude ja põõsaste rida, kivimüür jne) vähemalt 0,01 ha pindalaga, looduslikud pindobjektid (näit. metsatukk, tiik, kivihunnik, võsa, eelmisest aastast seisvad heina- ja silopallid, püsivalt seisvate põllumajandusmasinate alune maa, püsivalt liigniisked alad, jne), rajatised (näit. hooned) või muud mittetoetusalused objektid, siis tuleb määrata nende pindala GPS-iga ja arvestada põllu pindalast maha. Juhul, kui taotleja ei oska oma põllu piire ette näidata, siis inspektor sellist põldu ei mõõda ning märgib põllu pindalaks 0.

Tagasi algusesse

6) Igal aastal küsivad paljud taotlejad, miks nende maa katastriplaanidel ja PRIA poolt kohapealsetes kontrollides mõõdetud põllupindalad erinevad?

PRIA inspektorid teevad mõõtmised taotlemise aastal mööda toetusõiguslikku põllukultuuri piiri. Katastriplaane koostavad maamõõtjad ja andmeid säilitab Maa-amet alates 1990ndate aastate algusest; plaanid pärinevad aastast, mil maamõõtja maa üle mõõtis. Katastriplaanidele on kantud kõlvikupiirid (mets, põld, õuemaa jne) kas mõõdistamise või veelgi varasema aasta seisuga ning sellega seostub ka maa otstarve (metsamaa, põllumaa).

Aastate jooksul võib olukord looduses ja maastikul suuresti muutuda, näiteks ehitustegevuse, võsastumise jm tõttu.

PRIA lähtub toetuse saamise nõuetele vastava põllupindala mõõtmisel ja arvestamisel sellest, kas maa on toetuskõlbulik. See ei sõltu katastriplaanist ja sellel fikseeritud põllupindalast, vaid toetusaluse maa seisukorrast, seal kasvatatavaist kultuuridest, jne - olukorrast, mis kontrollis tuvastatakse.

Sellest tulenevalt võibki esineda PRIA ja maamõõtjate mõõtmistulemustes erinevusi.

Tagasi algusesse

7) Kas põldude pindalade puhul arvestatakse ka asjaoluga, et kuplilisel maastikul on tegelik põllupind suurem kui kaartidel?

Kõik pindalad on arvutatud tasapinnaliselt alusel, Eesti riiklikus koordinaatide süsteemis. Samasugust põhimõtet rakendatakse pindalade arvutamisel ka muudes valdkondades, näiteks maakatastri pidamisel.

Tagasi algusesse

Tagasi
avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus