Viimati muudetud: 12. mai 2014

A A A
Prindi

Korduma kippuvad küsimused 2011

1) Kuidas toimub pindalade mõõtmine põllumajandustoetuste kohapealses kontrollis?

2) Milliste GPS seadmetega mõõtmised teostatakse?

3) Kui suur on GPS mõõtmistele arvestatav viga?

4) Miks PRIA ei ütle kohe mõõtmistulemust?

5) Millised objektid mõõdetakse toetusõigusliku pindala hulgast välja?

6) Igal aastal küsivad paljud taotlejad, miks nende maa katastriplaanidel ja PRIA poolt kohapealsetes kontrollides mõõdetud põllupindalad erinevad?

7) Kas põldude pindalade puhul arvestatakse ka asjaoluga, et kuplilisel maastikul on tegelik põllupind suurem kui kaartidel?

8) Kust saab infot Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antav toetuse kohta?


NB! Korduma kippuvad e-PRIA küsimused leiate leheküljelt: www.pria.ee/et/ePRIA/Korduma

 

 


 

 

1) Kuidas toimub pindalade mõõtmine põllumajandustoetuste kohapealses kontrollis?

Pindalade kontrollimine toimub GPS (Global Positioning System) seadmetega põllul või kaugseire meetodiga satelliitfotodelt. Kaugseire fotod tehakse konkreetselt iga toetusperioodi jaoks PRIA poolt osutatud kohtadest Eestis, tavaliselt mai lõpul, juuni alguses.

2) Milliste GPS seadmetega mõõtmised teostatakse?

PRIA inspektorid teostavad kohapeal põldude pindalade mõõtmisi THALES ProMark3 GPS seadmetega järeltöötlusega mõõdistamismeetodit kasutades.

Tagasi algusse...

3) Kui suur on GPS mõõtmistele arvestatav viga?

GPS mõõtmistulemustele arvutatakse mõõtetolerants, millest sõltub lõplik põllu jääv pindala. Tolerants arvutatakse lähtuvalt põllu välisümbermõõdust. Tolerants arvutatakse igale mõõtmisele, sõltumata sellest, kas mõõtmistulemus oli suurem või väiksem taotletud pindalast.

Tolerantsi arvutamise valem on alljärgnev:

            T = 0,5 x (põllu välispiiri ümbermõõt) x 0,0001

NB! Maksimaalne mõõtmistolerants ei tohi ületada 1,0 hektarit.

Kasutatav mõõtmistolerantsi määr THALES ProMARK3 seadmetele järeltöötlusega meetodiga mõõtmisel on saadud Euroopa Komisjoni koostatud juhiste põhjal teostatud valideerimiste tulemusena ja on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud.

Tagasi algusse...

4) Miks PRIA ei ütle kohe mõõtmistulemust?

Kasutame järeltöötlusega GPS seadmeid, seetõttu saame tulemused hiljem büroos pärast andmete järeltöötlust. Mõõtmistulemused fikseeritakse kontrollaruandel, kus näidatakse ära mõõtmistulemused, mõõtmiseks kasutatud GPS seadme number ja mõõtmisfaili nimi. Inspektor selgitab taotleja soovil talle mõõtmistulemusi. Kontrollaruande koopia saadetakse postiga kõigile klientidele.

Kui taotleja põlde on mõõdetud eelnevalt kaugseire teel, siis esitatakse taotlejale kohapealse kontrolli läbiviimisel akt mõõtmistulemuste ja mõõtejoontega.

Tagasi algusse...

5) Millised objektid mõõdetakse toetusõigusliku pindala hulgast välja?

ÜPT, PKT, ESA ja Natura põllu toetuste pindala määramisel mõõdetakse GPS-seadmega täpselt taotlusel näidatud põllu piiri. Juhul, kui piir ei ole üheselt tuvastatav, siis on taotlejal kohustus ette näidata täpsed põllu piirid, mille järgi põllu pindala mõõdetakse. Sealjuures veendub inspektor, et taotleja poolt näidatud põllu piires on tegu taotletud maakasutusega ning seal on täies ulatuses võimalik vastavalt maakasutusele täita kehtestatud nõudeid. Kui põllu sisse jäävad vähemalt 2 meetri laiused joonobjektid (kraav, oja, hekk, puude ja põõsaste rida, kivimüür jne) vähemalt 0,01 ha pindalaga, looduslikud pindobjektid (näit. metsatukk, tiik, kivihunnik, võsa, eelmisest aastast seisvad heina- ja silopallid, püsivalt seisvate põllumajandusmasinate alune maa, püsivalt liigniisked alad, jne), rajatised (näit. hooned) või muud mittetoetusalused objektid, siis tuleb määrata nende pindala GPS-iga ja arvestada põllu pindalast maha. Samuti võib toetusõigusliku pinna sisse mõõta põldude otsas olevad tehnorajad (traktori ümberkeeramise kohad) ja karjateed. Juhul, kui taotleja ei oska oma põllu piire ette näidata, siis inspektor sellist põldu ei mõõda ning märgib põllu pindalaks 0.

Tagasi algusse...

6) Igal aastal küsivad paljud taotlejad, miks nende maa katastriplaanidel ja PRIA poolt kohapealsetes kontrollides mõõdetud põllupindalad erinevad?

PRIA inspektorid teevad mõõtmised taotlemise aastal mööda toetusõiguslikku põllukultuuri piiri. Looduses mõõdetud piiridest arvestatakse hiljem maha kõik alad, mis jäävad väljapoole 30.juuni 2003.a seisuga PRIA põllumassiivide registrisse kantud maad.

Katastriplaane koostavad maamõõtjad ja andmeid säilitab Maa-amet alates 1990ndate aastate algusest; plaanid pärinevad aastast, mil maamõõtja maa üle mõõtis. Katastriplaanidele on kantud kõlvikupiirid (mets, põld, õuemaa jne) kas mõõdistamise või veelgi varasema aasta seisuga ning sellega seostub ka maa otstarve (metsamaa, põllumaa).

Aastate jooksul võib olukord looduses ja maastikul suuresti muutuda, näiteks ehitustegevuse, võsastumise jm tõttu.

PRIA lähtub toetuse saamise nõuetele vastava põllupindala mõõtmisel ja arvestamisel sellest, kas maa on toetuskõlbulik. See ei sõltu katastriplaanist ja sellel fikseeritud põllupindalast, vaid toetusaluse maa seisukorrast, seal kasvatatavaist kultuuridest, jne - olukorrast, mis kontrollis tuvastatakse.

Sellest tulenevalt võibki esineda PRIA ja maamõõtjate mõõtmistulemustes erinevusi.

Tagasi algusse...

7) Kas põldude pindalade puhul arvestatakse ka asjaoluga, et kuplilisel maastikul on tegelik põllupind suurem kui kaartidel?

Kõik pindalad on arvutatud tasapinnaliselt alusel, Eesti riiklikus koordinaatide süsteemis. Samasugust põhimõtet rakendatakse pindalade arvutamisel ka muudes valdkondades, näiteks maakatastri pidamisel.

Tagasi algusse...

 

8) Kust saab infot Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antav toetuse kohta?

Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antav toetuse kohta saab infot taotlusi vastu võtva Sihtasutuse Erametsakeskus kodulehelt http://www.eramets.ee//natura-metsa-toetus?op=body&, samuti on võimalik info leida PRIA kodulehelt, aadressilt http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/metsandus/natura_2000_alal_asuva_erametsamaa_kohta_antav_toetus_2011/

Lisainfo Sihtasutusest Erametsakeskus - telefonil 683 6058 ja 683 6064 ning e-posti aadressil natura@eramets.ee

Tagasi algusse...

Tagasi
Uudised

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Koolikava toetus

Põllumajandustootja asendamise toetus 2019

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018

Kalasadamate investeeringutoetus (EMKF meede 1.23) 2018

Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus (EMKF meede 2.3) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2018

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF 1.15) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete sertifitseerimise ning turu-uuringute tegemise toetus (EMKF meede 4.3.2) 2018

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.1) 2018 kuues voor

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus