Korduma kippuvad küsimused kohapealses kontrollis


Üldised küsimused kohapealses kontrollis:

1. Kas segavili katkestab viljavahelduse? N: oder,oder, oder+nisu

2. Kui eelmisel aastal kasvas põldhein ja sellel aastal külvab teravilja, aga KSM toetuse nõude täitmiseks jätab põllu serva riba põldheina alles, kas siis märgib kaks erinevat põldu: teravili ja põldhein?

3. Mis ajaks peavad MAHE (uus kohustus) tootjad tegema mullaproovid?

4. Kas mustkesa eest saab KSM toetust?

5. Kas 5-aastase rohumaa eest saab KSM toetust?

6. Kui allakülv on tehtud sert seemnega, kas siis läheb sert seemne arvestusse?

 

Mõõtmiste kohta käivad küsimused:

1) Kuidas toimub pindalade mõõtmine põllumajandustoetuste kohapealses kontrollis?

2) Milliste GPS seadmetega mõõtmised teostatakse?

3) Kui suur on GPS mõõtmistele arvestatav viga?

4) Miks PRIA ei ütle kohe mõõtmistulemust?

5) Millised objektid mõõdetakse toetusõigusliku pindala hulgast välja?

6) Igal aastal küsivad paljud taotlejad, miks nende maa katastriplaanidel ja PRIA poolt kohapealsetes kontrollides mõõdetud põllupindalad erinevad?

7) Kas põldude pindalade puhul arvestatakse ka asjaoluga, et kuplilisel maastikul on tegelik põllupind suurem kui kaartidel?

 

 

 


 

Üldised küsimused kohapealses kontrollis:

1. Kas segavili katkestab viljavahelduse? N: oder,oder, oder+nisu

Ei katkesta

Tagasi algusse...


2. Kui eelmisel aastal kasvas põldhein ja sellel aastal külvan teravilja, aga KSM toetuse nõude täitmiseks jätan põllu serva riba põldheina alles, siis kas märgin kaks erinevat põldu: teravili ja põldhein?

Ei, kui põllu ja avaliku tee vahel on rohumaa riba või muu maastiku joonelement kokku kuni 5m lai. Sellel aastal peab märkima KSM taotleja taotlusele kultuuri, kui toetust taotleb ka rohumaa ribale, siis pinna koos ribaga ja linnukese veergu „rohumaa riba" 

Tagasi algusse...

3. Mis ajaks peavad MAHE (uus kohustus) tootjad tegema mullaproovid?

MAK 2007-2013 raames MAHE toetuse taotlejatel pole nõuet mullaproovide tegemiseks.

Tagasi algusse...

4. Kas mustkesa eest saab KSM toetust?

Saab. KSM lisapaketi taotlemisel on nõue, et maad ei tohi hoida mustkesas. Kui KSM lisapaketi taotlejal on maa mustkesas, siis hinnatakse nõude rikkumist ja toetussummat vähendatakse 5-25%.

Tagasi algusse...

5. Kas 5-aastase rohumaa eest saab KSM toetust?

KSM toetuse taotleja saab toetust tingimusel, et kuni 4-aastaseid rohumaid võib olla  kuni 50% ettevõtte põllumajandusmaast. KSM toetusõiguslik on vaid rohumaa, mida kuni 4 järjestikusel aastal kasutatakse rohumaana ja viiendal aastal 15.juuniks peab olema sinna rajatud muu kultuur.

Erandina saab KSM toetust 5-aastase rohumaa eest siis, kui  põld on PMA poolt tunnustatud heinaseemne põlluna.

Tagasi algusse...

6. Kui allakülv on tehtud sert seemnega, kas siis läheb sert seemne arvestusse?

Ei lähe.

Tagasi algusse...

 


 

 

 


1) Kuidas toimub pindalade mõõtmine põllumajandustoetuste kohapealses kontrollis?

Pindalade kontrollimine toimub GPS (Global Positioning System) seadmetega põllul või kaugseire meetodiga satelliitfotodelt. Kaugseire fotod tehakse konkreetselt iga toetusperioodi jaoks PRIA poolt osutatud kohtadest Eestis, tavaliselt mai lõpul, juuni alguses.


Tagasi algusse...

 

2) Milliste GPS seadmetega mõõtmised teostatakse?

PRIA inspektorid teostavad kohapeal põldude pindalade mõõtmisi THALES ProMark3 GPS seadmetega järeltöötlusega mõõdistamismeetodit kasutades.

 

Tagasi algusse...

 

3) Kui suur on GPS mõõtmistele arvestatav viga?

 

GPS mõõtmistulemustele arvutatakse mõõtetolerants, millest sõltub lõplik põllu jääv pindala. Tolerants arvutatakse lähtuvalt põllu välisümbermõõdust. Tolerants arvutatakse igale mõõtmisele, sõltumata sellest, kas mõõtmistulemus oli suurem või väiksem taotletud pindalast.

Tolerantsi arvutamise valem on alljärgnev:

            T = 0,5 x (põllu välispiiri ümbermõõt) x 0,0001

NB! Maksimaalne mõõtmistolerants ei tohi ületada 1,0 hektarit.

Kasutatav mõõtmistolerantsi määr THALES ProMARK3 seadmetele järeltöötlusega meetodiga mõõtmisel on saadud Euroopa Komisjoni koostatud juhiste põhjal teostatud valideerimiste tulemusena ja on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud.

 

Tagasi algusse...

 

4) Miks PRIA ei ütle kohe mõõtmistulemust?

Kasutame järeltöötlusega GPS seadmeid, seetõttu saame tulemused hiljem büroos pärast andmete järeltöötlust. Mõõtmistulemused fikseeritakse kontrollaruandel, kus näidatakse ära mõõtmistulemused, mõõtmiseks kasutatud GPS seadme number ja mõõtmisfaili nimi. Inspektor selgitab taotleja soovil talle mõõtmistulemusi. Kontrollaruande koopia saadetakse postiga kõigile klientidele.

Kui taotleja põlde on mõõdetud eelnevalt kaugseire teel, siis esitatakse taotlejale kohapealse kontrolli läbiviimisel akt mõõtmistulemuste ja mõõtejoontega.

Tagasi algusse...

 

5) Millised objektid mõõdetakse toetusõigusliku pindala hulgast välja?

ÜPT, PKT, ESA ja Natura põllu toetuste pindala määramisel mõõdetakse GPS-seadmega täpselt taotlusel näidatud põllu piiri. Juhul, kui piir ei ole üheselt tuvastatav, siis on taotlejal kohustus ette näidata täpsed põllu piirid, mille järgi põllu pindala mõõdetakse. Sealjuures veendub inspektor, et taotleja poolt näidatud põllu piires on tegu taotletud maakasutusega ning seal on täies ulatuses võimalik vastavalt maakasutusele täita kehtestatud nõudeid. Kui põllu sisse jäävad vähemalt 2 meetri laiused joonobjektid (kraav, oja, hekk, puude ja põõsaste rida, kivimüür jne) vähemalt 0,01 ha pindalaga, looduslikud pindobjektid (näit. metsatukk, tiik, kivihunnik, võsa, eelmisest aastast seisvad heina- ja silopallid, püsivalt seisvate põllumajandusmasinate alune maa, püsivalt liigniisked alad, jne), rajatised (näit. hooned) või muud mittetoetusalused objektid, siis tuleb määrata nende pindala GPS-iga ja arvestada põllu pindalast maha. Samuti võib toetusõigusliku pinna sisse mõõta põldude otsas olevad tehnorajad (traktori ümberkeeramise kohad), kui need on kuni 2 meetri laiused. Juhul, kui taotleja ei oska oma põllu piire ette näidata, siis inspektor sellist põldu ei mõõda ning märgib põllu pindalaks 0.

 

Tagasi algusse...

6) Igal aastal küsivad paljud taotlejad, miks nende maa katastriplaanidel ja PRIA poolt kohapealsetes kontrollides mõõdetud põllupindalad erinevad?

PRIA inspektorid teevad mõõtmised taotlemise aastal mööda toetusõiguslikku põllukultuuri piiri. Looduses mõõdetud piiridest arvestatakse hiljem maha kõik alad, mis jäävad väljapoole 30.juuni 2003.a seisuga PRIA põllumassiivide registrisse kantud maad.

Katastriplaane koostavad maamõõtjad ja andmeid säilitab Maa-amet alates 1990ndate aastate algusest; plaanid pärinevad aastast, mil maamõõtja maa üle mõõtis. Katastriplaanidele on kantud kõlvikupiirid (mets, põld, õuemaa jne) kas mõõdistamise või veelgi varasema aasta seisuga ning sellega seostub ka maa otstarve (metsamaa, põllumaa).

Aastate jooksul võib olukord looduses ja maastikul suuresti muutuda, näiteks ehitustegevuse, võsastumise jm tõttu.

PRIA lähtub toetuse saamise nõuetele vastava põllupindala mõõtmisel ja arvestamisel sellest, kas maa on toetuskõlbulik. See ei sõltu katastriplaanist ja sellel fikseeritud põllupindalast, vaid toetusaluse maa seisukorrast, seal kasvatatavaist kultuuridest, jne - olukorrast, mis kontrollis tuvastatakse.

Sellest tulenevalt võibki esineda PRIA ja maamõõtjate mõõtmistulemustes erinevusi.

Tagasi algusse...


7) Kas põldude pindalade puhul arvestatakse ka asjaoluga, et kuplilisel maastikul on tegelik põllupind suurem kui kaartidel?

Kõik pindalad on arvutatud tasapinnaliselt alusel, Eesti riiklikus koordinaatide süsteemis. Samasugust põhimõtet rakendatakse pindalade arvutamisel ka muudes valdkondades, näiteks maakatastri pidamisel.

Tagasi algusse...

 

Tagasi
Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike