KKK (üldist)

Miks PRIA mõõdetud põllu pind ei ühti katastriplaani omaga?

Igal aastal küsivad paljud taotlejad, miks nende maa katastriplaanidel ja PRIA poolt kohapealsetes kontrollides mõõdetud põllupindalad erinevad.

PRIA inspektorid teevad mõõtmised taotlemise aastal mööda toetusõiguslikku põllukultuuri piiri. Looduses mõõdetud piiridest arvestatakse hiljem maha kõik alad, mis jäävad väljapoole 30.juuni 2003.a seisuga PRIA põllumassiivide registrisse kantud maad.

Katastriplaane koostavad maamõõtjad ja andmeid säilitab Maa-amet alates 1990ndate aastate algusest; plaanid pärinevad aastast, mil maamõõtja maa üle mõõtis. Katastriplaanidele on kantud kõlvikupiirid (mets, põld, õuemaa jne) kas mõõdistamise või veelgi varasema aasta seisuga ning sellega seostub ka maa otstarve (metsamaa, põllumaa).

Aastate jooksul võib olukord looduses ja maastikul suuresti muutuda, näiteks ehitustegevuse, võsastumise jm tõttu.

PRIA lähtub toetuse saamise nõuetele vastava põllupindala mõõtmisel ja arvestamisel sellest, kas maa on toetuskõlbulik. See ei sõltu katastriplaanist ja sellel fikseeritud põllupindalast, vaid toetusaluse maa seisukorrast, seal kasvatatavaist kultuuridest, heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmisest jne - olukorrast, mis kontrollis tuvastatakse.

Sellest tulenevalt võibki esineda PRIA ja maamõõtjate mõõtmistulemustes erinevusi.

 

Milline maa tuleb taotlusele kirja panna?
 
Taotlusele tuleb kirja panna kogu põllumajandusmaa, mida taotlejal on õigus kasutada ja mida ta kasutab või kavatseb kasutada põllumajandustegevuseks.
Taotleja kasutuses võib olla nii põllumajandusmaa,  mis oli 30. juunil 2003. aastal heas põllumajanduslikus korras ja mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning millel on olemas põllumassiivi number kui ka põllumajandusmaa, mis ei ole kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning millel ei ole põllumassiivinumbrit. Selline maa tuleb taotlusele kirja panna katastritunnusega ning lisada taotlusele ka vastav kaart. Kui tegemist on taotleja kasutuses oleva riigimaaga, millel ei ole ka katastritunnust, siis selline maa tuleb panna kirja kirjutades massiivinumbri lahtrisse 0 (null).
Alla 0,3 ha suuruseid põlde või põlde, mis ühtse maa-alana jäävad alla 0,3 ha, taotlusele kirja panema ei pea.
Samuti ei märgita taotlusele põllumajandusmaad, mis on taotleja omandis, kuid välja renditud, või mida taotleja ei kavatse põllumajandusmaana enam kasutada.

 

Kas saab taotleda maale, mis on kantud põllumassiivide registrisse, aga millele pole varem toetusi taotletud?

Kui maa on 2004. aastal deklareeritud ja kantud põllumassiivide registrisse ning on heas põllumajanduslikus korras, siis saab sellisele maale toetusi taotleda. Taotleja peab esitama avalduse PRIA-le põllumassiivi kaardi saamiseks.

Juhul kui maa kanti 2004. aastal põllumassiivide registrisse, aga hilisema kontrolli käigus selgus, et maa ei olnud 2003. aasta seisuga heas põllumajanduslikus korras, siis sellist maad enam põllumassiivide registrisse kanda pole võimalik ka juhul, kui maa on praeguseks korda tehtud. Selline maa tuleb taotlusel ära näidata katastritunnusega.

 

Kas Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa, mis liituvuse tõttu arvati välja PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, tuleb taotlusele kirja panna?

Kui maa arvati registrist välja, siis sõltub maa praegusest seisukorrast, kas see maa tuleb pindalatoetuste taotlusele kirja panna ning seal nõudeid täita või mitte. Juhul, kui maa, mis ei olnud toetusõiguslik kas alaliselt või ajutiselt, on nüüdseks põllumajandusmaa (näiteks on see võsast puhastatud ja seal niidetakse või karjatatakse või kasvatatakse põllumajanduskultuuri), siis tuleb selline maa taotlusele kirja panna ja seal nõudeid täita.
Kui Natura-aladel asuvate poollooduslike koosluste kohta taotletakse poollooduslike koosluste hooldamise toetust, märgitakse need poollooduslikud kooslused pindalatoetuse taotluse asemel poollooduslike koosluste loendisse (vorm MT68).  
Loomade karjatamise toetuse puhul arvestatakse loomkoormust nii põllumassiivi- kui katastrinumbriga kirja pandud põllumajandusmaa kohta. Arvesse läheb ka poollooduslike koosluste loendisse kirja pandud maa.

 

Milliste toetuste puhul peab taotleja olema FIE või juriidiline isik?

MAK 2007-2013 perioodi põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmete keskkonnasõbraliku majandamise (KSM), mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (MAHE) ja kohalikku sorti taimede (Sangaste rukki) kasvatamise toetuse taotleja.

 

Millisel juhul vähendatakse toetust pindalade erinevuse tõttu üle 2 ha ja millisel juhul üle 3% järgi?

Mõlemat vaadatakse. Kui taotlusel esitatud ja kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registri järgi kindlaks tehtud pindala erinevus on üle 2 ha või jääb vahemikku 3-20%, siis vähendatakse toetussummat kahekordse pinnaerinevuse võrra. Üle 20% erinevuse puhul jääb taotleja toetusest ilma.

Näiteks:  Kui taotlusel on märgitud põld 500 ha, kohapealse kontrolli käigus mõõdetakse põllu toetusõiguslikuks pindalaks 495 ha - taotletud ja mõõdetud pinna erinevus on 1,01% (5 x 100/495), kuid pinnana 5ha.  Kuna erinevus on üle 2 ha, siis toetust vähendatakse taotletud pinna ja mõõdetud pinna kahekordse vahe võrra ehk 5 ha x 2 = 10 ha võrra mõõdetud pinnast ning taotlejale makstakse toetust 485 ha eest.

 

Kui MAK 2004-2006 kohustus lõppes, kas pean uue kohustuse võtmisel alustama samadel pindadel? Aga KST või MAHE puhul, mille kohustus on võetud 2007 või 2008?

Kui MAK 2004-2006 kohustus on lõppenud, siis on taotleja otsustada, kas ja millistele põldudele ta soovib uue 5-aastase kohustuse võtta.

2007. aasta nitraaditundliku ala kohta keskkonnasõbraliku tootmise kohustuste võtnud taotlejad peavad oma kohustuse 2009. aastal asendama  uue MAK 2007-2013 keskkonnasõbraliku majandamise 5-aastase kohustusega täielikult, st kogu oma ettevõtte toetusõigusliku põllumaa osas (KSM toetusõiguslik maa - maa, millel kasvatatakse teravilja-, õli- ja kiukultuuri ning kaunvilja, rühvelkultuuri, köögiviljakultuuri ja aedmaasikat; maa, mida hoitakse mustkesas või mida kasutatakse kuni neljal järjestikusel aastal rohumaana).  Algab uus 5-aastane kohustusperiood.

Kui taotlejal oli 2007. aastal võetud kohustus ainult püsirohumaa põldudele ja/või püsikultuuridele, millele sellel aastal KSM-i taotleda ei saa, siis taotleja kohustus lõpetatakse ning  varasematel aastatel saadud toetust tagasi ei nõuta.

Kui taotlejal oli 2005. aastal võetud keskkonnasõbraliku tootmise kohustus, siis 2009. aastal on taotleja otsustada, kas ta jätkab oma kehtiva KST kohustusega kuni 5-aastase perioodi lõpuni või asendab oma kehtiva kohustuse kogu oma ettevõtte toetusõigusliku põllumaa osas täielikult KSM kohustusega.

Kui taotlejal, kes asendab oma KST kohustuse KSM kohustusega, on lisandunud KSM-i toetusõiguslikku põllumaad, siis võib ta maad kohustuse alla ilma piiranguteta juurde tuua.  Oluline on jälgida, et kohustust ei või asendada vähem, kui kogu KSM toetusõigusliku põllumaa osas.

Samaaegselt ei saa taotlejal olla kehtivat KST ja KSM kohustust.

2007. või 2008. aastal MAHE kohustuse võtnud taotlejad peavad samaoodi oma kehtiva kohustuse asendama täielikult uue MAHE kohustusega ning nendel algab uus 5-aastane kohustusperiood.

 

Kas KSM-i puhul peab lühiajalist rohumaad (kuni 4aastane rohumaa) olema alla 50% kogu põllumajandusmaast?

Jah. Näiteks 40% on lühiajaline rohumaa ning 60% moodustavad teraviljapõllud, püsirohumaad ja püsikultuurid, siis on nõue täidetud. Püsirohumaa eest KSM toetust ei saa, saab vaid kuni 4-aastaste rohumaade eest, kui neid on alla poole põllumajandusmaa pinnast.

 

 

Mida tähendab KSM toetuse nõue kasvatada igal kohustuseaastal majapidamise kogu toetusõigusliku maa külvipinnal vähemalt 15% sertifitseeritud seemnega külvatud põllumajanduskultuure?

Igal aastal peab kogu toetusõigusliku maa külvipinnal  olema külvatud  vähemalt 15% sertifitseeritud seemnega. Külvipinnaks loetakse kõiki  maid, kuhu taotlemise aastale eelneva aasta sügisel ja taotlemise aastal enne 15. juunit külvatakse: teravilja, õli - või kiukultuuri või kaunvilja või heintaimi. NB! 2009. aastal lähevad külvipinna arvestusse ainult kevadised külvid. Põllukultuuride allakülvi, rühvelkultuure ja köögiviljakultuure ei loeta külvipinna hulka. 

Näiteks: kui taotleja kasvatab talivilja, mille ta külvas 2008. aasta sügisel ja 2009. aasta kevadel midagi ei külva, siis tal 2009. aastal KSM-i taotlemisel seda nõuet pole. Kui taotleja aga külvas ainult 2009. aasta kevadel, näiteks 10ha, siis sellest vähemalt 15% ehk 1,5 ha peab tal olema külvatud sertifitseeritud seemnega.

 

Millise toetuse taotlejatele kehtib 30% talvise taimkatte nõue?

2009. aastal esmakordselt on heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustena mulla kaitseks erosiooni eest kehtestatud nõue:

Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina ja Misso vallas asuvast taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü.

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused kehtivad järgmiste toetuste taotlejatele:

Otsetoetustest:

  • Ühtne pindalatoetus
  • Energiakultuuri toetus

MAK toetustest:

  • Ebasoodsamate alade toetus
  • Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
  • Natura 2000 toetus erametsamaale
  • Loomade karjatamise toetus
  • Põllumajandusliku keskkonnatoetuse 5 alameedet:

ü      Keskkonnasõbralik majandamine

ü      Mahepõllumajanduslik tootmine

ü      Ohustatud tõugu looma pidamine

ü      Kohalikku sorti taime kasvatamine

ü      Poolloodusliku koosluse hooldamine

Kõik taotlejad, kelle kasutuses on põllumajandusmaad, mis asub ülatoodud 5 vallas ning kes taotlevad kasvõi ühte ülaltoodud toetustest,  peavad jälgima, et kogu nende kasutuses olevast põllumajandusmaast nimetatud 5 vallas oleks vähemalt 30% talvise taimkatte all (arvesse läheb kõrretüü).

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele on talvise taimkatte nõue toetuse põhitegevuse nõue, mida tuleb täita kogu ettevõtte KSM-i toetusõiguslikul maal - ehk vähemalt 30% igal kohustuseaastal põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri ning aedmaasika kasvatamiseks kasutatavast maast, kuni 4-aastasest rohumaast või maast, mida hoitakse mustkesas, peab 1. novembriks olema toitainete leostumise vältimiseks põllumajanduskultuuriga kaetud taimkatte all (kõrretüü arvesse ei lähe).

 

 

 

Tagasi
Uudised

20.‒21. novembrini Poolas Lodzis toimuval Euroopa biomajanduse kongressil, kus arutletakse biomajanduse arenguvõimaluste üle, esineb Eesti biomajanduse arengute ülevaatega Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner