Lisatud: 25. mai 2015

Viimati muudetud: 01. august 2016

A A A
Prindi

Riigihangete seaduse tõlgendamine ja sanktsioneerimise juhis PRIA toetuste kontekstis (täiendatud juuli 2016)

Mis on riigihange?

Euroopa Liidu kehtiva õiguse kohaselt mõeldakse riigihangete all ehitustööde, asjade või teenuste hankimist riigihankelepingu alusel avaliku sektori valitud ettevõtjatelt, olenemata sellest, kas kõnealused ehitustööd, asjad või teenused teenivad avalikke huve.  

Eestis sätestab riigihangete läbiviimise korra, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse riigihangete seadus.

Riigihangete seaduse (RHS) § 1 sätestab riigihanke eesmärgi. Selleks on hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise tagamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.

Riigihankega hangitavate asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel kasutatakse maksumaksja raha ning hankija kasutuses olevad ressursid on piiratud. Sellepärast tuleb riigihanke korraldamisel raha efektiivset, eesmärgipärast ja soodsat kasutamist pidada ülimalt tähtsaks ja käituda avalikke vahendeid kasutades heaperemehelikult. Riigihankel osalevaid pakkujaid tuleb  kohelda võrdselt, loomata kellelegi eeliseid.

Riigihangete seaduse eesmärkide täitmiseks on oluline, et kõik hankija tegevused ja otsused hankemenetluses oleksid kontrollitavad. Selle tagamiseks on ka RHS-s kehtestatud detailsed hankemenetluste läbiviimise reeglid.

Riigihangete kohta saab pikemalt lugeda Rahandusministeeriumi e-riigihangete keskkonnas, kus on ka mitmesuguseid juhiseid riigihangete läbiviimiseks.

 

Kes on hankija?

Hankija on isik, kes peab järgima riigihangete seaduses sätestatud reeglistikku. Hankija mõiste sätestab RHS § 10. Hankija on:

1)      riik või riigiasutus;

2)      kohalik omavalitsus, selle asutus või kohalike omavalitsuste ühendus;

3)      muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus;

4)      sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik või mille asutajatest rohkem kui pool on punktis 2 või 3 nimetatud isikud või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad punktides 1–3 nimetatud isikud;

5)      mittetulundusühing, mille liikmetest rohkem kui pool on punktides 1–3 nimetatud isikud;

6)      muu eraõiguslik juriidiline isik, mis vastab RHS § 10 lõikes 2 sätestatud tunnustele.

Kui enamik hankija määratlusi on üsna selgelt mõistetavad, siis keerulisem võib olla hankijaks määratlemine kuuenda punkti kohaselt. Siin on hankijaks muu eraõiguslik juriidiline isik,

-          mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab ülesannet avalikes huvides;

-          millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;

-          mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad punktides 1-5 või teised punktis 6 nimetatud isikud või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi vastavad isikud.

Selle punkti juures tuleb eelkõige tähele panna, et hankijaks võib RHSi mõistes muutuda ka eraõiguslik juriidiline isik - täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus või mittetulundusühistu. RHSi mõistes hankijaks muutub selline isik siiski vaid siis, kui on korraga täidetud kaks tingimust:

-          selline eraõiguslik isik on asutatud eesmärgiga täita või ta täidab ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu.
Nii avaliku huvi kui tööstusliku ja ärilise iseloomu puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine toimub lähtudes konkreetse juhtumi faktilistest asjaoludest. Avalikes huvides tegutsevate isikute hulka ei kuulu näiteks sellised isikud, kelle tegevuse eesmärk ei ulatu kaugemale selle liikmete või asutajate erahuvide rahuldamisest.  Tähtsust ei oma asjaolu, kui suure osa isiku tegevusest avalikes huvides ülesannete täitmine moodustab. Piisab, kui tööstusliku ja ärilise iseloomuta tegevuste osakaal on 1% ettevõtte tegevusest.

-          sellise eraõigusliku isiku rahastamisallikateks on või selle juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või selle juhtimist kontrollivad muul viisil teised RHSi alusel hankijateks liigituvad isikud. Ei ole nõutud, et asjaomase isiku tegevust peaks otseselt rahastama riik või mõni muu avalik-õiguslik üksus - piisab, kui on olemas mõni kaudse rahastamise viis.

PRIAst toetuste taotlemise kontekstis on sellisteks asutusteks näiteks LEADER kohalikud tegevusgrupid.



Tähelepanuks PRIA toetustega seotud riigihangete läbiviimisel

Enne hanke alustamist on väga oluline, et hankija viiks ennast kurssi ja analüüsiks objektiivselt turul valitsevat olukorda. Selleks peaks hankija tutvuma huvipakkuvas valdkonnas turul pakutavate toodete/teenuste omaduste, hindade, tarnetingimuste ja muu olulise informatsiooniga, et täpsustada võimalusi, mida hankima hakata ning määratleda selle eeldatav maksumus.

Eeldatava maksumuse määramine on oluline otsustamaks, milline hankemenetlus tuleb läbi viia. Mida suurem on kaupade/teenuste eeldatav maksumus, seda rangemate menetlusreeglitega hankemenetluse liik tuleb valida.

Oluline on hankemenetluse liigi valiku juures järgida RHS § 23 lg 1, mille kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks riigihanke läbiviimiseks kehtestatud  korra eiramiseks, kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Teisisõnu – hankija ei tohi ühe objekti erinevate osade jaoks korraldada mitut eraldi hanget eesmärgil, et saaks kasutada leebemate reeglitega hankeliiki. Ühe suure riigihanke jagamine eraldi hankemenetlusteks on funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde puhul lubatud juhul, kui iga osa kohta kohaldatakse kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingule kohaldatavat korda.

Näiteks on Euroopa Kohus arutanud kaasust, kus hankija tellis hoone osade kaupa arhitektuuriteenuseid. Kuigi kõnealused teenused puudutasid kõik ühte ehitusprojekti, anti need eraldi projekteerimisteenustena üksikute hoone osade kohta ühele ja samale inseneribüroole ilma, et oleks korraldatud õiget liiki avalikku hankemenetlust. Hangete maksumused määrati samuti üksikute osade kaupa. Euroopa Kohus leidis, et kui hanke osadel on üks majanduslik ja tehniline funktsioon, siis annab see kaudselt tunnistust sellest, et tegemist oleks pidanud olema ühe riigihankega.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et kindlasti ei ole õiguspärane funktsionaalselt koostoimivate riigihangete üksteisest eraldamine eelarvelistel põhjustel. Selline olukord võib tekkida, kui näiteks ehitusobjekti soovitakse rahastada võimalikult suures ulatuses toetusrahaga ning ühe aasta jooksul saadav toetussumma on piiratud, kuid töid kavandatakse jätkata ka järgnevatel aastatel. Sellisel juhul tuleks arvestada RHS § 22 lg 1 ja RHS § 23 lg 2 alusel kõigi funktsionaalselt koos toimivate objektide eeldatava maksumusega ning korraldada iga hankelepingu sõlmimiseks hange vastavalt sellistele reeglitele, mida tulnuks järgida siis, kui terve ehitustöö oleks hangitud ühe korraga.

Eelnevast tulenevalt soovitame toetustega seotud hangete puhul põhjalikult läbi mõelda kogu objekti või teenuse edasine käekäik ning arvestada kindlasti juba esimese etapi puhul ka võimalike järgnevate etappidega. Lähtudes juba esimese etapi hangete puhul maksimaalsest võimalikust objekti kogumaksumusest, peate ehk küll ühe etapi hankimisel rakendama n-ö karmimat hankeliiki, kuid väldite nii hilisemaid võimalikke probleeme ning riigihangete seaduse rikkumisest tulenevaid toetuste tagasinõudeid.

 

Sanktsioneerimine PRIA toetustega seotud riigihangetel

30.06.2016 kinnitati PRIA Peadirektori käskkirjaga PRIA põhitegevuse protseduurina riigihangete sanktsioneerimise juhis.

Kui  PRIA tuvastab toetusega seotud riigihangete läbiviimisel või lepingu täitmisel vastuolu riigihangete seadusest tulenevate nõuetega, rakendab PRIA taotleja taotluse suhtes finantskorrektsioone, vähendades väljamakstava toetuse summat või nõudes tagasi juba makstud toetuse, lähtudes sanktsioonide rakendamise juhises toodust.

Sanktsioonide rakendamise juhis on loodud riigihankeõiguse rikkumistega seotud praktika ühtlustamiseks, mistõttu kohaldatakse juhises sätestatud finantskorrektsioone ühetaoliselt kõigile PRIA poolt menetletavate meetmete fondidele, võttes muuhulgas arvesse igal konkreetsel juhul esinevaid erandlikke asjaolusid.

Sanktsioonide määramise juhis on koostatud Euroopa Komisjoni otsusega nr 19.12/2013C(2013)9527 heaks kiidetud Euroopa Komisjoni juhendi "Guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure financed by the Union under shared management, for non-compliance with the rules on public procurement" lisas 2 sätestatud rikkumiste ja määrade alusel ning mida on täiendatud PRIA poolt varasemas praktikas tuvastatud rikkumistega.

Sanktsioonide rakendamise juhise ning sellest sätestatud finantskorrektsioonide ja nende rakendamise reeglistikuga on võimalik tutvuda siin.

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike