Lisatud: 13. veebruar 2018

Viimati muudetud: 21. veebruar 2018

A A A
Prindi

Nõuetele vastavuse küsimustik

Alates 2012. aastast tuleb taotlejal koos taotluse esitamisega täita ka nõuetele vastavuse küsimustik. Tegemist on informatiivse küsimustikuga, mille eesmärgiks on saada ülevaade nendest taotlejale rakenduvatest nõuetest, mille kohta ei ole võimalik saada piisavat infot olemasolevate registrite kaudu. Alates 2018. aastast saab esitada pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusel oleva nõuetele vastavuse küsimustiku ainult elektrooniliselt. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK) ja Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlejad (NAM) peavad nõuetele vastavuse andmed esitama 2018. aastal hiljemalt 21. maiks.

 

Alljärgnevalt on välja toodud kõik küsimustiku küsimused ning mõistete selgitused.

 

Keskkond

 1. Minu valduses on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena määratletud maastikuelemente, mida tuleb säilitada. Maastikuelementide deklareerimine on toimunud taotlejate ja PRIA koostöös 2014. aasta lõpust alates. Taotleja märgib küsimustikus „X“, kui tema valduses on HPK maastikuelemendi kriteeriumitele vastav (vt HPK maastikuelementide nõuded 1–9) põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, kraav, kiviaed, looduse üksikobjekt, kinnismälestis või pärandkultuuriobjekt. NB! Maastikuelemendi kriteeriumitele vastav maastikuelement tuleb säilitada igal juhul, kas siis, kui siin küsimustikus seda millegipärast ei ole märgitud.

 

2. Kasutan põllumajandusmaa niisutamiseks põhjavett rohkem kui 5m³ või pinnavett rohkem kui 30m³ ööpäevas. Põllumajandusmaa niisutamiseks loetakse niisutus- ehk vihmutussüsteemi ja altniisutussüsteemi kasutust. Niisutussüsteem maaparandusseaduse (§ 3 p 3) tähenduses on maatulundusmaa niisutamiseks ettenähtud maaparandussüsteem, mille kaudu vesi ammutatakse veekogust või põhjaveekihist ja jaotatakse niisutatavale maale. Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi (veeseadus § 2 p 6). Pinnavesi on püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume- või jääkogumis sisalduv vesi, välja arvatud merevesi (veeseadus § 2 p 4).

 

3. Minu valduses on üle 3m³ mahutavusega naftasaaduste hoidmisehitis.

Naftasaaduste hoidmisehitis on:

1) naftasaaduste mahuti, mille maht on üle 3m³;

2) üle 3m³ mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega;

3) üle 3m³ mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega ning laadimis- või tankimisplatsiga.

Valduseks tuleb lugeda kõik enda ettevõtted ja nende territooriumid, mille kasutamiseks on toetuse taotlejal õigus. Kui taotleja valduses on mitu mahutit, nt kaks 2m³ mahutit ja need pole omavahel ühendatud, siis käsitletakse neid eraldi ja nende mahtusid ei liideta.

 

4. Kasutan mineraalväetisi. Märgib taotleja, kelle ettevõtte/majapidamise/põllumajandusliku majapidamise territooriumil kasutatakse mineraalväetisi. Mineraalväetis on defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.10.2003. määruse nr 2003 artikli 2 punktis e.

 

5. Hoian sõnnikut sõnnikuhoidlas. Märgib taotleja, kelle ettevõttes/majapidamises/põllumajanduslikus majapidamises hoitakse sõnnikut sõnnikuhoidlas ja/või sügavallapanuga laudas.

 

6. Hoian sõnnikut aunades. Sõnnikuaun on Vabariigi Valitsuse 28.08.2001. a määruse nr 288 nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum. Märgib taotleja, kelle ettevõtte/majapidamise/põllumajandusliku majapidamise territooriumil hoitakse sõnnikut aunades.

 

Rahva-, looma- ja taimetervis

1. Kasutan taimekaitsevahendeid. Märgib taotleja, kelle ettevõttes/majapidamises/põllumajanduslikus majapidamises kasutatakse taimekaitsevahendeid. Rist märgitakse juhul, kui taimekaitsevahendi kasutajaks on inimene enda ettevõttest või kui töö on tellitud teenuse osutajalt.

 

2. Tegelen alljärgnevate loomsete esmatoodete (toorpiim, munad, mesi, muu) tootmise ja turustamisega

3. Tegelen alljärgnevate mitteloomsete esmatoodete (teravili, köögivili, muu) tootmise ja turustamisega.

Ei märgi taotleja, kes toodab esmatooteid oma tarbeks.

Esmatootmine – esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist.

Taimsete esmatoodete tootmine on nt teravilja, puuvilja, köögivilja ja maitsetaimede kasvatamine ja sellega seonduvad tegevused (saagi koristamine, puhastamine, hoiustamine jne).

Loomsete esmatoodete tootmine on nt munade tootmine ja kogumine tootja juures v.a munade pakkimine; mesindusega seonduvad tegevused, mida teostatakse mesiniku enda juures, nagu mee kogumine, vurritamine; lüpsiloomade lüpsmine ja piima hoiustamine piimafarmis; kalade kasvatamine vesiviljelusettevõtetes ning nende vedu töötlemisettevõttesse; toiduloomade kasvatamine põllumajandusettevõttes ning sellega seotud toimingud, kaasa arvatud lihaloomade vedu turule, tapamajja või loomade vedu põllumajandusettevõtete vahel.

Loomsete esmatoodete hulka kuuluvad muu hulgas nt munad, toorpiim, mesi, kalatooted, teod jms. Värske liha ei ole esmatoode, kuna see saadakse pärast tapmist.

Turuleviimine on toidu või sööda valdamine müügi eesmärgil, kaasa arvatud müügiks pakkumine ja mis tahes muud liiki tasu eest või tasuta üleandmine ning müük, turustamine ja muud liiki üleandmine.

Tagasi algusesse

 

Tagasi
Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike