Lisatud: 21. veebruar 2017

A A A
Prindi

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK)

Maa heas  põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK)

 

Põllumajandusministri 14. jaanuari 2015. a määrusega nr 4 Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (HPK) kehtestatakse veekaitse, mulla ja süsinikuvarude kaitse ning maastikule iseloomulike vormide säilitamise ja minimaalsete hooldustööde nõuded.

2015. aastaks kehtestati olulisemad muudatused HPK nõuetes ning 2017. aastaks on määruses täpsustatud kraavide toetusõigusliku maa hulka arvamise tingimusi ja eemaldatud nõue esitada teatis tuulekaera esinemise kohta.     

 

Teema 1. Veekaitse

 

Nõue 1: Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist. Puhverriba laius tavalisest veepiirist mõõdetuna on vähemalt:

1) 1 meeter – alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul;

2) 10 meetrit – jõe, oja, peakraavi ja kanali puhul ning üle 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul.

Vooluveekogude äärde puhverribade rajamise nõue maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena on kehtinud alates 1. jaanuarist 2012. a. Vooluveekogude ääres puhverribade rajamise ja säilitamise peamiseks eesmärgiks on takistada väetiste võimalikku kandumist veekogudesse. Tavaliselt koosneb puhverriba püsivast looduslikust taimestikust, põõsastest või puudest. Tihe taimestik ja taimejuured takistavad füüsiliselt saasteainete veekogusse kandumist ning looduslike veekogude äärsed puhverribad üldiselt ei vaja eraldi hooldamist. Soovitav on siiski arvestada, et liialt tihedast rohurindeta võsastikust kipuvad vesi ja väetisained läbi voolama ja soodustada tuleks rohurinde tekkimist. Puhverribade rajamisel tuleb arvestada maaparandusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatuga, et tagada maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Näiteks ainult puittaimestikust koosnevad puhverribad  drenaažisüsteemide maa-alal pole lubatud, kuna puujuured ummistavad dreene ja kollektoreid. Puhverribad aitavad lisaks veekaitsele reostuse eest säilitada ka veekogu ja maismaa vahelist looduslikku tasakaalu. Puhverribadel on positiivne mõju looduslikule elurikkusele ja maastiku mitmekesisusele, võimaldades kasvukohti veekoguäärsetele taimeliikidele ning luues pesitsuspaiku lindudele, loomadele ja putukatele, sh kimalastele. Veekogudeäärsed puhverribad takistavad mulla ärakannet veekogudesse ja kaitsevad põlde üleujutuse puhul.  Sisuliselt on tegemist ühe osaga veeseaduse §-s 29 sätestatud keelatud tegevustest veekogude äärses veekaitsevööndis. HPK määruses sätestatud nõue keelab väetiste (nii orgaaniliste kui mineraalväetiste) kasutamise veekaitsevööndi ulatuses.  Veekaitsevööndis keemilise taimekaitsevahendi kasutamise keeld ei ole antud nõude osaks, kuna on nõuetele vastavuse süsteemi teise osa ehk kohustuslike majandamisnõuete punkti 10, mis sätestab taimekaitsevahendite kasutamise nõuded, osaks. HPK määruse nõudena loetakse vooluveekogudeks jõed, ojad, peakraavid, kanalid ja maaparandussüsteemide eesvoolud. Kõik nimetatud vooluveekogud on Eestis kaardistatud ja toetuste taotlejatele kättesaadavad Maa-ameti kaardirakendusest. Kaarte uuendatakse vähemalt iga 4 aasta tagant ja vajadusel täiendatakse jooksvalt. Maaparandussüsteemide eesvoolu mõiste on lahti kirjutatud maaparandusseaduse § 3 lõikes 7. Tavaline veepiir on Maa-ameti põhikaardil märgitud veekogu piir.

 

Nõue 2: Vee kasutamisel põllumajandusmaa niisutamiseks peab veeseaduse §-s 8 sätestatud juhtudel olema vee erikasutusluba, sealhulgas kui kasutatakse:

1) põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas;

2) pinnavett rohkem 30 m3 ööpäevas.

 

Veevõtt põhjaveest üle 5 m3 või üle 30 m3 pinnaveekogust ööpäevas põllumajandusmaa niisutamiseks ja kastmiseks on vee erikasutus. Ööpäevane veevõtt on vee tarbimine 24 tunni jooksul. Vee erikasutusloaga seondub on kehtestatud keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määrusega nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“.  Vee erikasutusluba saab taotleda Keskkonnaametist http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/vesi-2/ ja nõude täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.

 

Nõue 3: Põllumajanduslikus majapidamises ohtlike ainete ja muude saasteainete käitlemisel tuleb järgida veeseaduse § 265 lõikes 8 sätestatud nõudeid.

Sisuliselt on tegemist veeseaduse § 265 lõikes 8 kehtestatud nõudega, mille kohaselt järgib taotleja oma põllumajanduslikus majapidamises veeseaduse § 265 lõike 10 alusel kehtestatud nimistusse 1 kuuluvate ohtlike ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete pinnavette juhtimise ning nimetatud ainete ja muude saasteainete otse põhjavette juhtimise keeldu, välja arvatud erandjuhtudel vee erikasutusloa alusel. Nimistusse 2 kuuluvate ohtlike ainete ja prioriteetsete ainete juhtimine pinnavette ja põhjavette on lubatud ainult vee erikasutusloa alusel vastavalt veeseaduse paragrahvile 2611. Nõuete täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon, kes on sama nõude täitmist kontrollinud ka seni. Kohapeal kontrollitakse eelkõige seda, kas taotleja on kasutanud vastavatesse nimistutesse kuuluvaid aineid (ostudokumendid, kanded põlluraamatusse, hoidlate visuaalne kontroll) ning kas kasutamisel on toimunud ohtlike ainete, nt biotsiidide ja pestitsiidide lekkeid hoidlast või taarast. Kontrollitakse ka taimekaitseseadmete pesemise ja heitvee ärajuhtimise kohti.

 

Nõue 4: Põllumajanduslikus majapidamises naftasaaduste hoidmisehitiste puhul tuleb järgida veeseaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

Sisuliselt on tegemist veeseaduse § 26 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määruses nr 172 „Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõudedˮ kehtestatud nõuete järgimise kohustusega. Naftasaaduste hoidmisehitis on: 1) naftasaaduste mahuti, mille maht on üle 3 m³; 2) üle 3 m³ mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega; 3) üle 3 m³ mahuga naftasaaduste mahuti koos torustike ja seadmetega ning laadimis- või tankimisplatsiga. Konkreetsed nõuded hoidmisehitisele olenevad selle mahust. Osa nõudeid puudutavad kõiki hoidmisehitisi, aga keskmiste ja suurte hoidmisehitiste puhul peab arvestama rangemate nõuetega. Näiteks peab naftasaadusehitise valdaja või operaator hoidmisehitiste lekke korral kohe asuma tõkestama reostuse levikut ning teatama keskkonnaohtlikust lekkest päästeasutusele, hoidmisehitise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnainspektsioonile. Juhul, kui taotleja ei ole hoidmisehitise omanik, peab ta teatama hoidmisehitise lekkest ka selle omanikule. Kui taotleja põllumajanduslikus majapidamises on mitu mahutit, nt kaks 2 m³ mahutit, ja need pole omavahel ühendatud, siis käsitletakse neid eraldi ja nende mahtusid ei liideta. Hoidmisehitise juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti (nt turvas või sünteetilised absorbendid). Selliste hoidmisehitise mahutite kohta, mille maht on üle 100 m3,peab olema reostusavarii likvideerimise plaan ja tuleb pidada hoolduspäevikut. Taotleja on kohustatud järgima oma põllumajanduslikus majapidamises määruse sätestatud nõudeid olenemata sellest, kas tal on otsene või kaudne valdus naftasaaduste hoidmisehitise üle. Nõude täitmise kontrollimisel fikseeritakse vastavus deklareeritud hoidmisehitise suurusele, nõutud dokumentatsiooni ja absorbendi olemasolu, võimalike lekete esinemine ning tootja tegevus lekete korral.

 

 

Teema 2. Mulla ja süsinikuvarude kaitse

 

Nõue 1: Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas asuvast põllumajandusmaast, mida toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü.

Põllumajandusuuringute Keskuse uuringute andmetel esineb Eestis põhiliselt vee-erosiooni, mis ei ole üleriikliku, vaid piirkondliku tähtsusega, kuna vee-erosioonist ohustatud mullad paiknevad peamiselt Kagu-Eestis. Analoogne nõue kehtis seni 5 vallas, kuid nüüdseks on  nõudealuste valdade asjakohasus üle vaadatud ja valdade loetelu uuendatud. Nõue kehtestatakse kümnele vallale, kus PRIA põllumassiivide kaardi ning mullastikukaardi andmete järgi esineb kõige rohkem erodeeritud ja erosiooniohtlike muldadega põllumassiive. Kohapealses kontrollis lähtub teenistuja põlluraamatusse või mõnda muusse tehtud töid ja tööde teostamise aegu kajastavatesse andmetesse tehtud sissekannetest ja reaalsest olukorrast põllul, mida tuvastatakse visuaalselt. Talvise taimkatte arvestusse lähevad taotlusel näidatud rohumaad (püsirohumaa, tundlik püsirohumaa, poolloodusliku koosluse alad, samuti lühiajalised rohumaad), püsikultuurid ja ka külvatud taliviljad ning kõrretüü. Kui taotleja valduses on põllumajandusmaid mitmes nimetatud vallas, siis vaadatakse 30% täitumist taotleja-, mitte vallapõhiselt.

 

Nõue 2: Üle 10 protsendilise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele või muu mullaerosiooni takistav tegevus.

Üle 10% kaldega alade määramiseks kasutab PRIA Maa-ameti poolt koostatud >10% kaldega alade kaarti, mis on kättesaadav PRIA veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/.

 

Nõue 3: Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud.

Tegemist on juba palju aastaid kehtinud nõudega. Kokkukogutud põhku ja heina on võimalik kasutada bioenergia tootmiseks, loomasöödaks, allapanuna, ära müüa, anda jahimeestele ulukite toitmiseks vms. Riknenud põhku, heina või silo saab eelnevalt hekseldada ja segada sõnniku hulka või komposteerida. Nõude kontrollimisel on põletamise indikaatoriks selgete põlemistunnustega taimeosad. Antud nõue ei reguleeri pilliroo põletamist. Pilliroo põletamine on teatud juhtudel vajalik eelkõige pool-looduslike alade  taastamiseks, mis sel taastamise  hetkel üldjuhul veel ei ole põllumajandusmaa ja ei saa ka saada pool-loodusliku koosluse hooldamise toetust. Pilliroo põletamisel tuleb järgida tuleohutusseaduse nõudeid ning selle järgi on põletamine lubatud ainult talvisel ajal.

 

Nõue 4: Põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaan tuleb koostada või uuendada hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuniks. Viljavaheldus- või külvikorraplaan peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav kuni viis aastat pärast selle koostamist. Plaanis peavad sisalduma vähemalt HPK määruse lisas 1 oleva viljavahelduse või lisas 2 oleva külvikorra näidisplaani andmed.

Vastava aasta kohta koostatud plaan peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav 5 aastat pärast seda aastat, mille kohta plaan on koostatud. Plaan koostatakse ettevõtte kogu põllumajandusmaa kohta, välja arvatud järgmises lõigus nimetatud juhtudel. Plaanis peavad sisalduma vähemalt HPK määruse lisas 1 oleva viljavahelduse või lisas 2 oleva külvikorra näidisplaani andmed. Külvikorraplaan on vajalik eelkõige mahetootjatel.  Plaan võib olla ka elektrooniline ja teises vormis. Oluline on, et näidisplaanis olevad andmed oleks plaanis kajastatud. Viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, püsikultuuride, mitmeaastaste köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa kohta ning väiksema kui 0,3 ha suuruse põllu kohta, millel kasvatatakse teravilja-,  kaunvilja-, köögivilja-, õli-, kiu- või rühvelkultuure. Mitmeaastasteks köögiviljadeks loetakse rabarber, artišokk, spargel, maapirn, mädarõigas ja mugullauk. Antud nõude raames ei ole oluline, mitut või milliseid kultuure alla 0,3 ha suurusel põllul kasvatatakse. 

 

 

Teema 3. Maastikule iseloomulike vormide säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase

 

Põllumajandusmaastikul asuvate maastikuelementide määratlemise ja kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust. Maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ja toetuste taotlejatel on kohustus neid elemente säilitada. Toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi nt kiviaed-puude rida või hekk-kraav. Kõrvutiasetsevad maastikuelemendid peavad olema üksteisest selgesti eristatavad. Maastikuelementide haldamise ja järelevalve üle peab arvestust PRIA.  Taotleja valduses asuvad maastikuelemendid, milleks on põllusaar, metsasiil, puude rida, hekk, eesvoolud ja kraavid ning kiviaiad,  kaardistatakse koostöös taotleja ja PRIAga,  kusjuures taotlejal on kohustus PRIAle teada anda oma kasutuses oleval põllumajandusmaal esinevatest maastikuelementidest. Taotleja saab nõuetes 1–6 nimetatud maastikuelemente soovi korral arvestada oma ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade hulka juhul, kui maastikuelement on seotud tema põllumaaga. Kui taotlejast sõltumatutel asjaoludel on toimunud maastikuelemendi rikkumine või eemaldamine, siis taotleja peab teavitama sellest koheselt PRIAt.  NB! Maastikuelemendi kriteeriumitele vastav maastikuelement tuleb säilitada igal juhul. Ka siis, kui taotleja ei ole sellest ise teada andnud või nõuetele vastavuse küsimustikus märkinud, et tema valduses on maastikuelemente.   

 

Nõue 1: Põllumaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, kus võivad esineda põõsastikud, puudesalud, kivid või muu looduslik taimkate ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Põllusaar võib olla igasuguse kujuga kuni 0,5 hektari suurune loodusliku taimestiku ja päritoluga maastikuelement. Nõude täitmise kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik. Säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ja lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid asendada ei ole vaja.   

 

Nõue 2: Põllumaal tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses. Metsasiilu all mõeldakse eelkõige puudest koosnevaid kitsaid kuni 30 m laiuseid põllumaal asuvaid metsaribasid, mis ei sobi põllusaare kriteeriumite alla. Metsasiil võib asuda põllumaa keskel nii, et ei puutu ühestki servast põllumassiiviga kokku või puutub põllumassiivi piiriga kokku oma kitsamast servast mitte rohkem kui 30 m ulatuses. Nõude täitmise kontrollimisel lähtutakse sellest, et säilitatud oleks tervik. Säilitada ei ole vaja iga puud ja põõsast eraldi ja lubatud on teha vajalikke hooldustöid ilma üldilmet oluliselt kahjustamata. Üksikuid hukkunud puid asendada ei ole vaja.   

 

Nõue 3: Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. Põllumaa puhul tuleb puude rida säilitada kogu põllumaa maa-alal. Puude rea minimaalne suurus on 0,01 hektarit, mis arvestatakse võrade ulatuse põhjal. 2016. aastaks suurendati puude hõreduse kriteeriumit 3 puu kohta, mis nüüdsest on 20 meetrit. Puude reaks ei arvata põllumassiivi ja metsa vahel asuvat puude rida. Puude reaks ei loeta puid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval. Puude reas tuleb hukkunud puud asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Säilitada tuleb põllumajandusmaaga vahetult külgnev puude rida, mis arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa osaks ja mida edaspidi nimetatakse põllumajandusmaa servas olevaks puude reaks.

 

Nõue 4: Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Põllumaa puhul tuleb hekk säilitada kogu põllumaa maa-alal. Hekiks ei arvata põllumassiivi ja metsa vahel asuvat hekki. Hekiks ei loeta puid ja põõsaid, mis asuvad eesvoolu või kuivenduskraavi pervel või nõlval. Hekis tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik vastavalt kehtestatud minimaalsetele nõuetele. Kuni 4-meetriseid heki katkestusi ei loeta heki katkemiseks. Hekiks loetakse ka hekk, mis on rajatud toetuse taotlemise aastal. Säilitada tuleb põllumajandusmaaga vahetult külgnev hekk, mis arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa osaks ja mida edaspidi nimetatakse põllumajandusmaa servas olevaks hekiks. Põllumaa puhul tuleb puude rida ja hekk säilitada kogu põllumaa maa-alal. See tähendab, et põllumaa puhul tuleb lisaks põllu servas asuvale puude reale või hekile säilitada ka põllumaa maa-ala sees asuv puude rida või hekk.

 

Nõuetes 1-4 nimetatud maastikuelementide muutumise korral loetakse maastikuelementide säilitamise nõue täidetuks, kui maastikuelement vastab pärast selle muutumist nõuetes 1-4 sätestatud tingimustele ning maastikuelemendi PRIA registrisse kantud esialgne pindala ei ole vähenenud üle 30 protsendi. Nende  maastikuelementide Muutumise all mõeldakse nii muutmist kui ka muutumist.  Maastikuelemendi muutumine on näiteks olukord, kui põllumaal on üksteise lähedal mitu põllusaart, kuid need asetsevad selliselt, et põlluharimismasin ei mahu kahe maastikuelemendi või maastikuelemendi ja põllu piiri vahelt läbi. Sellisel juhul võib põllusaared ühendada või eraldada, kuid arvestama peab, et maastikuelemendi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud esialgne pindala ei väheneks üle 30 protsendi. Maastikuelement muutub ka siis, kui selle pindala väheneb elemendi ühest otsast või küljest näiteks seoses maa, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri, suurenemisega maastikuelemendi arvelt. Ka sellisel juhul ei tohi maastikuelemendi esialgne pindala üle 30 protsendi väheneda. Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 14 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimäärus“ § 7 lõike 8 punkti 6 kohaselt kantakse põllumassiivi kohta registrisse andmed maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena määratletud maastikuelementide kohta, sealhulgas ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade piiripunktide koordinaadid, elemendi tüüp ja pindala. Termin „esialgne pindala“ on PRIA registrisse esmakordselt kantud maastikuelemendi pindala. Juhul, kui selgub, et registrisse esmakordselt kantud andmed maastikuelemendi pindala kohta on ebaõiged, parandab PRIA ebaõiged esialgsed andmed eespool nimetatud põhimääruse § 11 kohaselt. Registrisse kantud maastikuelemendi esialgne pindala on sellisel juhul pärast ebaõigete esialgsete andmete parandamist registris märgitud pindala. Esialgsest pindalast võib maastikuelemendi pindala väheneda kuni 30 protsenti. See tähendab ühtlasi seda, et maastikuelementide jagamise ja ka jagunemise korral arvestatakse lubatud 30-protsendilist pindala vähenemist jätkuvalt maastikuelemendi esialgsest pindalast, mitte maastikuelemendi jagamise või jagunemise tulemusena tekkinud igast maastikuelemendi pindalast eraldi. Maastikuelemendi muutumise korral peab maastikuelement pärast muutumist (nii kahe elemendi liitmise korral, ühe elemendi kaheks jagamise või jagunemise korral kui ka elemendi pindala ühest servast vähendamise või vähenemise korral) jätkuvalt vastama vähemalt nõuetes 1–4 sätestatud tingimustele. Näiteks peab iga põllusaare jagamise või jagunemise tulemusena tekkinud osa jääma vähemalt 0,01 kuni 0,5 hektari suuruseks. Maastikuelement ei või muutuda selliselt, et seda ei saaks enam pidada säilitatavaks maastikuelemendiks määruse § 3 lõigetes 1–5 (st nõuetes 1-4) sätestatud tingimuste kohaselt. Maastikuelementide säilitamise nõude täitmist kontrollides hindab PRIA ka seda, kas maastikuelemendi pindala on vähenenud määrusega lubatud ulatuses ning kas maastikuelement  vastab ka pärast selle muutumist jätkuvalt nõuetes 1–4 maastikuelemendi suuruse, pikkuse, laiuse ja muu kohta sätestatud miinimumtingimustele.

 

Nõue 5: Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid. Nõudega ei ole hõlmatud kraavid, mis ei asu maatulundusmaal, vaid on „muul maal“ ja ei ole maaparandussüsteemi osad.  Toetusõigusliku maa osaks arvatakse kuni 12 meetri laiused eesvoolud ja kuivenduskraavid. Maastikuelemendi säilitamise nõude täitmise kontrollimisel loetakse säilitatuks eesvool ja kuivenduskraav, mis täidab maaparanduslikku eesmärki olenemata hooldustööde teostamise tasemest. Kraavi säilitatuks lugemisel ei kontrollita nõuetekohaste maaparanduslike hooldustööde tegemist ja taimestiku esinemist kraavi pervel või nõlval.

 

Toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvatakse nõudes 5 nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Selline käsitlus on oluline toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala määratlemisel. PRIA on alates 2014. aasta sügisest koostöös toetuste taotlejatega kaardistanud maastikuelemente, sealhulgas kraave. Saadud kogemusest on tekkinud vajadus seni kehtinud käsitlust natuke muuta. Kuna looduses asuvad kraav, põllu piir ja nende vahel olev võimalik puittaimestik looklevalt, siis on asjakohane lugeda edaspidi toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala osaks kraav koos selle serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Puittaimestik kraavi kaldal täidab ka vee- ja mullakaitse eesmärke ning sellise nii-öelda puhverriba jätmine on soovitatav tegevus, et vähendada toitainete ärakannet ja kaitsta kraavi nõlva mullaerosiooni eest.

 

Metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad. See tähendab, et metsaäärsete kraavide puhul võetakse kraavi välispiiriks kraavi metsapoolne piir ning metsapoolsest servast metsa poole olevat puittaimestikku kraavi hulka ei arvata. Nimetatud kraavi pindala hulka arvatakse üksnes kraavist põllu poole jääv puittaimestik 12 meetri laiuselt. Lisaks peavad metsaäärse kraavi põhi ning kraavi põllupoolne nõlv ja serv olema visuaalselt tuvastatavad. Kraavi serv on kraavi profiili murdepunkt, kus lõpeb nõlv ja algab kallas. Kraavi nõlv on kraavi kaldeosa kraavi servast kraavi põhja poole. Kraavi põhi on kraavi veega täidetud osa, mis on tuvastatav ortofotolt ja on vajalik kraavi keskse trajektoori määramiseks. Teatud aastaaegadel ja juhtudel võib kraav olla ka veest tühi. Sellisel juhul loetakse kraavi põhjaks kraavi keskne trajektoor, mis peab olema visuaalselt tuvastatav. Kraavi põhja ja põllupoolse serva tuvastamise korral on võimalik hinnata kraavi laiust ja kokkuvõttes määrata kraavi pindala, mis arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka. Nimetatud täienduse vajadus metsaäärsete kraavide puhul tuleneb nende kaardistamisel tekkinud probleemidest. Näiteks ei ole juhul, kui kogu kraav on täis puittaimestikku, võimalik ortofotolt ega ka kohapealse kontrolli käigus tuvastada kraavi piiri ja seega ka määrata toetusõiguslikku põllumajandusmaa pindala. Sellist probleemi ei esine üldjuhul kahe põllu vahel või põllu ja tee vahel asuva kraavi puhul. Taotleja peab hoidma kraavi põhja ehk kraavi veealuse osa ning selle põllupoolse nõlva ja serva puittaimestikust sellisel määral vaba, et kraavi piire saaks tuvastada. Veejuhtme hooldamise üldised nõuded on kehtestatud põllumajandusministri 25. juuli 2003. a määruse nr 57 „Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded“ §-s 5, mille kohaselt peab puittaimestikku raiuma veejuhtme põhjast, nõlvalt ja kaldalt, kui see takistab veejuhtme toimimist või muu maaparandushoiutöö tegemist. Seega on antud nõue kooskõlas ka maaparanduse valdkonna õigusaktides sätestatud nõuetega. Juhul, kui metsaäärse kraavi põhi, põllupoolne nõlv ja serv ei ole tuvastatavad, siis edaspidi arvatakse kraav säilitatavate maastikuelementide ja toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulgast välja. Alates 2016. aastast tehakse igal aastal Maa-ametis poole Eesti kohta uued ortofotod. Juhul, kui taotleja puhastab kraavi võsast 2017. aastal, siis ei pruugi 2017. aasta kontrolliperioodiks tehtud tööd ortofotol veel kajastuda ja PRIA tuvastab kraavi piiri kohapeal.

 

Nõue 6: Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada Maaelu arengukava 2007–2013 ja Maaelu arengukava 2014–2020 kiviaia taastamise toetuse raames taastatud või taastatav kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed.  Kiviaiale on kehtestatud järgnevad miinimum- ja maksimummõõdud: minimaalne laius 50 cm, maksimaalne laius 280 cm, minimaalne kõrgus 30 cm ja maksimaalne kõrgus 170 cm. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaiad on üle Eesti kaardistatud ning vastav kaardikiht on kõigile avalikult kasutatav ning kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses. Nimetatud kaardikiht on lisatud ka PRIA kodulehel asuvale põllumassiivide veebikaardile https://kls.pria.ee/kaart/ . Toetusega rajatud või taastatud kiviaedade säilimise kontrollimisel lähtutakse samadest kontrollikriteeriumitest, mis on sätestatud toetusega rajatud või taastatud kiviaia säilitamisele. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaedade puhul on oluline, et objekt oma ajaloolises väärtuses  samal kohal säilitataks. Pärandkultuuriobjektina määratletud kiviaiale võib taotleda kiviaia taastamise toetust ja taastada kiviaed samale kohale. Sel juhul ei pea seda kiviaeda säilitama algses olekus ning nõue loetakse täidetuks, kui säilitatakse taastatud kiviaed. 

 

Nõue 7:  Põllumajandusmaal tuleb säilitada looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 alusel kaitse all olev looduse üksikobjekt, mis on üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas. Analoogne nõue on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena kehtinud alates 1. jaanuarist 2010. a. 2015. aastast on  nõude sõnastuses välja toodud konkreetsed looduse üksikobjektid, mis põllumajandusmaal esineda võivad ja nendeks on üksik puu, kivi, rahn või kivikülv ja allikas. Jätkuvalt tuleb säilitada ka kõik ülejäänud looduskaitseseaduse § 4 lõike 6 alusel kaitse all olevad looduse üksikobjektid, kuid need ei ole otseselt seotud põllumajandustoetuste saamisega ja määratletud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetena. Nimetatud looduse üksikobjektid on kaardistatud ja taotlejale kättesaadavad nii Maa-ameti kaardirakendusest, EELIS andmebaasist kui ka PRIA põllumassiivide veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ .

 

Nõue 8: Põllumajandusmaal tuleb säilitada muinsuskaitseseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnismälestis, milleks on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild. Analoogne nõue on HPK nõudena kehtinud alates 1. jaanuarist 2010. a. 2015. aastast on  nõude sõnastuses välja toodud konkreetsed kinnismälestise liigid, mis võivad põllumajandusmaaga seoses esineda ning nendeks on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild. Nimetatud kinnismälestised on kaardistatud ja leitavad nii Maa-ameti kaardirakendusest kui ka PRIA põllumassiivide veebikaardi https://kls.pria.ee/kaart/ arheoloogiamälestiste kaardikihilt.

 

Nõue 9: Põllumajandusmaal tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.Aastatel 2006–2011 toimus üle Eesti pärandkultuuriobjektide kaardistamine ning loodi andmebaas Maa-ameti kaardirakenduse juurde. Selleks, et pärandkultuuriobjektid teadmatusest või niisama hooletusest ei hävineks, on oluline maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkus nende väärtuslike objektide olemasolust. Alates 2015. aastast on maastikuelemendina säilitamist vajavate objektide hulka arvatud ka pärandkultuuriobjektid, millel on otsene seos põllumajandusmaa või põllumajandustegevusega. Oma valduses olevad pärandkultuuriobjektid leiab Maa-ameti kaardirakendusest ja ka PRIA põllumassiivide veebikaardilt ning need elemendid saab arvata oma toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka.  

 

Nõue 10: Nõuetes 3, 4, 7  ja 9 nimetatud puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist. Sisuliselt on tegemist loodusliku linnustiku kaitse direktiivist 2009/147/EÜ tuleneva kohustusega ja Eestis looduskaitseseaduse § 55 lõikes 61 kehtestatud nõudega, mis sätestavad lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise kaitse nõuded. Siin määruses kehtestatud nõudega sätestatakse konkreetne kuupäev, millest varem ei tohi maastikuelementidena määratletud puid ja hekke pügada, et kaitsta lindude pesitsemist ja poegade üleskasvatamist. Mõistlik hekkide ja puude lõikamise või pügamise aeg ongi sügisel ning ei ole vajadust seda teha kevadel või suve esimeses pooles.

 

Nõue 11: Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada HPK määruse lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile. Suures enamuses on Keskkonnaametil karuputke võõrliigi esinemise kohad juba kaardistatud ja edastatud Maa-ameti geoportaali karuputke rakendusse ning üldjuhul on nendel maadel karuputke tõrje maaomanikuga ka erinevate infokanalite kaudu kooskõlastatud. Nõude kehtestamise eesmärk on toetuste taotlejate tähelepanu juhtimine karuputke võõrliikide esinemise probleemile ning vajadusele tegeleda tõrjega. Toetuste taotleja peaks kontrollima oma valduses olevaid põllumajandusmaid ja põllumajandusmaaga külgnevaid alasid ning karuputke esinemise korral kontrollima, kas koloonia on geoportaali karuputke rakendusse märgitud. Kui ei ole, siis tuleb täita HPK määruse lisas olev teatis ning esitada see Keskkonnaametile. Põllumajandusmaaga külgneva ala all mõeldakse vahetult põllumajandusmaaga kokkupuutes olevaid karuputke esinemiskohti, kuid soovitatav on Keskkonnaametile teada anda ka põllumajandusmaast kaugemal olevatest karuputke esinemise kohtadest. Eestis esinevad peamised karuputke võõrliigid on Sosnovski karuputk, hiid-karuputk ja pärsia karuputk. Eestis esineb ka nt siberi karuputk, mis ei ole võõrliik, mille levik ei ole inimesele ega loodusele kahjulik ja mida ei ole vaja tõrjuda. Kui on raskusi karuputke liigi määramisel, on kindlam esitada teatis või konsulteerida Keskkonnaametiga. Teatises teeb taotleja ise valiku või vajadusel konsulteerib Keskkonnaametiga, kas ta tegeleb karuputke tõrjega ise või laseb Keskkonnaametil tõrje tellida. Kui toetuse saaja tegeleb karuputke tõrjega ise, siis tuleks tal tutvuda Keskkonnaameti kodulehel avaldatud juhendiga. Kui tegemist on mahepõllumajanduslikult tunnustatud ettevõtte põllumajandusmaaga, siis tuleb kasutada mahetootmises aktsepteeritavat tõrjemeetodit, milleks on nt käsitsi kaevamine või õisikute lõikamine. 

 

Alates 2017. aastast on HPK nõuetest välja jäetud nõue esitada oma põllumajandusmaal esineva tuulekaera kohta teatis. Pikaajaliste tuulekaera esinemisega seotud arutelude tulemusena on Eestis senist tuulekaera tõrje käsitlust maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetud. Nende muudatuste tulemusena ei ole maakasutajal enam kohustust esitada tuulekaera esinemise kohta teatist.

 

Tagasi algusesse

Tagasi
bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus