Lisatud: 26. jaanuar 2009

Viimati muudetud: 16. aprill 2018

A A A
Prindi

Püsirohumaade säilitamine, sh keskkonnatundlikud püsirohumaad

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE KOHUSTUS

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasi rajamise kohustusest;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
  • maa üle võtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ . Selleks, et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2017“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh. taotletud maakasutus ja kultuur.  Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed.  Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.   

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISEST VABASTATUD TAOTLEJAD

Püsirohumaade säilitamise ja tagasirajamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a. väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2018 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, kus kasvab heintaimede segu ning kus on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2013-2017 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2018 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)
  • muu heintaimede segu
  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)
  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)
  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)
  • valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)
  • punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad)
  • sööti jäetud maa.



Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2018. aastal õige maakasutuse märkimise kohta

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Maakasutus 2018

segu

segu

segu

segu

segu

segu

PR

heintaimede monokultuur

segu

segu

segu

segu

segu

P

segu

segu

segu

segu

segu

teravili

P

segu

segu

segu

mustkesa

segu

segu

P

segu

segu

teravili alakülviga

segu

segu

segu

P

 

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P - põllukultuurid

PR – püsirohumaa

 

ROHUMAA VANUSE ARVESTAMISE ERISUSED

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana maa kesas hoidmise näitamine peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2014-2017. Aastal 2018 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2019. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2020. aasta taotlusel. Sama moodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuse taotlemine.

 PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE JÄLGIMINE

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et otsetoetuste taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Aastal 2015 arvutati 2012 ja 2015 aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015 aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2017

Aasta

PR

PM

Suhtarv

Suhtarvu muutuse %

2017

190 704,93

764 997,46

0,2493

4,6

 

PM - taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PR – taotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa ja tagasi rajatud püsirohumaa  pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

 

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2612 ehk 26,12 %. See näitaja on arvutatud 2012, 2015 ja 2017 aasta andmete alusel.

2017. aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

 

Eesti riik tervikuna on 2017. aastal püsirohumaa säilitamise nõude täitnud, mistõttu 2018. aastaks uusi tagasi rajamise kohustusi ei määrata. Küll aga tuleb püsirohumaa rajada tagasi ulatuses, mis 2017. aastal rajamata jäi ning säilitada juba 2017. aastal tagasi rajatud püsirohumaad samal kohal.

Muus osas kehtib püsirohumaade säilitamine 2018. aastal tavapärase kohustusena ehk püsirohumaad on vaja säilitada, kuid selle ülesharimine ei too kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) toetuse vähendamist. Kuna 2017. aastal oli suhtarvu vähenemine lubatud piirile väga lähedal, siis püsirohumaade edasine ülesharimine võib väga suure tõenäosusega tuua kaasa tagasirajamise kohustuse 2019. aastaks. Seega soovitame püsirohumaid mitte üles harida või teha seda vaid nn asendamise läbi (ülesharitud püsirohumaa pindala ulatuses asemele tekkiva 2018. aastal  kuue aasta vanuse rohumaa arvelt). 

Kuna piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuse puhul on püsirohumaa säilitamine baasnõue, siis toob püsirohumaa üles harimine kaasa nende toetuste vähendamise.

 

PRIA peadirektori käskkiri püsirohumaa suhtarvu vähenemise kohta alla 5%

2017. aasta sügisel ülesharitud püsirohumaa, kuhu on külvatud talivili, toob kaasa 2018. rohestamise toetuse vähendamise, kuna maa hariti üles ajal, kui kehtis täielik ülesharimise keeld.

 

PÜSIROHUMAA TAGASI RAJAMISE KOHUSTUSE JÄLGIMINE 2018. a. PINDALATOETUSTE TAOTLUSE ESITAMISEL.

Taotlejad, kes 2017. aastal ei rajanud püsirohumaad tagasi kogu kohustuse ulatuses, peavad 2018. aastal tagasi rajama püsirohumaa ulatuses, mis 2017. aastal rajamata jäi. Näide: 2017. aastal pidi taotleja tagasi rajama 10 ha, tegelikult rajas 6 ha. 2018. aastal peab ta rajama 4 ha. Tagasi rajamata jätmine koob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse (rohestamise) vähenduse.

Kui maa, mille alusel tagasi rajamise kohustus määrati, läheb üle teisele taotlejale, läheb talle üle ka kohustus rohumaa vastavas ulatuses tagasi rajada.

E-PRIAs ja PRIA veebikaardil on põllumassiivide andmetes kajastatud tagasirajatava püsirohumaa pindala. Taotleja peab 2018. aastal rajama püsirohumaad tagasi oma 2018. a. taotlusel olevate põllumassiivide tagasirajatava püsirohumaa pindalade summa ulatuses, mis ongi tema püsirohumaa tagasi rajamise kohustus 2018. aastaks. Püsirohumaad ei pea rajama samadele massiividele, millel on tagasirajatava püsirohumaa pindala. Põllumassiivide tagasirajatava püsirohumaa pindalad 2018. aastaks  on  e-PRIAs ja veebikaardil uuendatud.

Taotleja peab tagasi rajama ja tagasi rajatud püsirohumaad taotlusele TAR-na märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TAR-na märkida vaid kuni 0,30 ha.  Sellises ulatuses võib TAR-i määratud pinnast rohkem märkida erandkorras siis, kui see on vajalik taotluse esitamise ning e-PRIAs põldude joonistamise lihtsustamise seisukohast.  

2017. aastal tagasi rajatud püsirohumaad peab samal kohal säilitama. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa rohestamise toetuse vähenduse. 2018. a taotlusperioodiks luuakse e-PRIAsse ja veebikaardile kiht tagasi rajatud püsirohumaadest, et taotlejad saaksid näha, kus need maad asuvad.

Kui maa, kuhu püsirohumaa tagasi rajati, läheb üle teisele taotlejale, läheb talle üle ka kohustus püsirohumaad samas kohas säilitada.

Tagasirajamise või tagasi rajatud püsirohumaa säilitamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

2018. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima 2018. aastal tagasi rajatava või 2017. aastal tagasi rajatud püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Juhul kui 2017. aastal TAR maakasutuse tüübiga taotlusel näidatud rohumaa oli 2017. aastal 6 aasta vanune, tuleb see maa 2018. a. taotlusele märkida maakasutuse tüübiga „PR“. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)
  • muu heintaimede segu
  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)
  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)
  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)
  • valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)
  • punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad)
  • sööti jäetud maa.

 

2018. aastal esmakordselt tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

  • uuesti rajatud püsirohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2017 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2018-2023 (2023 kaasa arvatud)
  • varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2015-2017 ning see märgitakse 2018. a. taotlusele tagasi rajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2020 (2020 kaasa arvatud)
  • tagasi rajatavaks püsirohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2013-2017 ja mis 2018. aastal muutub püsirohumaaks
  • sööti jäetud maa.

 

2018. aastal esmakordselt tagasi rajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

  • maad, mis juba 2017. aastal või varem oli püsirohumaa
  • maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga
  • maad, mis pole olnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2017.

 

2018. aastal  tagasi rajatavat või 2017. aastal  tagasi rajatud püsirohumaad ei saa taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena või lämmastikku siduva kultuurina ökoalade nõude täitmiseks. Juhul kui sööti jäetud maad või heintaimede seguga põldu näidatakse harimispraktikana maa kesas hoidmisena või lämmastikku siduva kultuurina ökoalade nõude täitmiseks, ei saa seda märkida tagasi rajatavaks püsirohumaaks.

Tagasi rajatavat püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana rajamise hetkest alates.

Kui keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega maa märgitakse tagasi rajatavaks püsirohumaaks, siis KSM kohustus selle maa kohta katkeb ja eelnevalt makstud toetus küsitakse tagasi. Erandiks on piirkondlik mullakaitse toetus ja piirkondlik veekaitse toetus, mida saab taotleda ka tagasi rajatavale püsirohumaale.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) toetuse vähendamine tagasirajamise nõude rikkumisel toimub vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640 /2014. Toetust vähendatakse tagasi rajamata jäetud hektarite ulatuses.

Lisaks kohaldub alates 2017. aastast rohestamise nõuete rikkumise eest täiendav halduskaristus, kui rohestamise nõuete rikkumise alune pind kokku on suurem kui 2 hektarit või rohkem kui 3 protsenti ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 

1. Kui pindade erinevus on üle 3% või üle 2 ha, kuid mitte üle 20% suurem ühtse pindala-toetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust vähendatakse rohestamise nõuete rikkumise aluse pinna kahekordse vahe võrra, mis enne vähendamist jagatakse 4-ga. Täiendav halduskaristus ei tohi ületada 25%. 

2. Kui pindade erinevus on üle 20% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.

3. Kui pindade erinevus on üle 50% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

3.1 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.

3.2 Lisaks rakendatakse taotlejale lisakaristust summas, mis vastab rohestamise nõuete rikkumisega pinnale, kuid see jagatakse enne lisakaristuse rakendamist 4-ga.

 

 

ANDMED 2017. a. PÜSIROHUMAA KOHTA

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa põllumassiivide lõikes seisuga 31.12.2017

Säilitamisele kuuluv 2017. aastal tagasi rajatud püsirohumaa põllumassiivide lõikes seisuga 31.12.2017

Tagasi rajatav püsirohumaa e. püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes

 

 

KESKKONNATUNDLIKE PÜSIROHUMAADE SÄILITAMINE

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele on alates 2015.a sätestatud kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Põllumajandusuuringute Keskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIA-t eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 kohaselt ei või see kuupäev olla hilisem järgmise aasta ÜPT taotluse esitamise tähtpäevast.

 
Piirimuutmise avalduse vorm


Õigusaktid:

Komisjoni delegeeritud määrus  nr 639/2014

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus  nr 1307/2013

Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus




Uudised

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse järgmine taotlusvoor on 20.-27. augustil – info selle kohta on kodulehel. 13.-19. augustini saab taotlusi e-PRIAs eeltäita. Meetme määruses jõustus juunikuus rida muudatusi, mida selgitab käesolev artikkel; toimuvad ka tasuta infopäevad.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike