Lisatud: 26. jaanuar 2009

Viimati muudetud: 22. juuli 2016

A A A
Prindi

Püsirohumaade säilitamine

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE KOHUSTUS

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks.

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud püsirohumaa (PR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR), samuti maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud PR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest.

  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest;
  • maakasutuse üleminekul teavitada PRIA-t püsirohumaa säilitamise kohustuse üleminekust teisele põllumajandustootjale mõlemapoolse püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlustega (Püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlus) , mille lisaks on põllumassiivide kaart ja põldude loetelu, kus on toodud üleantavad/ülevõetavad püsirohumaad;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks.

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISEST VABASTATUD TAOTLEJAD

Püsirohumaade säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejad.

PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 aastat järjest. Seega aastal 2016 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, millel on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2011-2015 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2016 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised: kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi), muu heintaimede segu, liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi), liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi), muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi), valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%). Samuti ei katkesta rohumaa vanuse lugemist maa märkimine sööti jäetud maaks.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2016 aastal õige maakasutuse märkimise kohta

2011

2012

2013

2014

2015

2016

Maakasutus 2016

segu

segu

segu

segu

segu

segu

PR

heintaimede monokultuur

segu

segu

segu

segu

segu

P

segu

segu

segu

segu

segu

teravili

P

segu

segu

segu

mustkesa

segu

segu

P

segu

segu

teravili alakülviga

segu

segu

segu

P

 

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P - põllukultuurid

PR – püsirohumaa

ROHUMAA VANUSE ARVESTAMISE ERISUSED

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana näitamine peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2012-2015. Aastal 2016 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2017 aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2018 aasta taotlusel. Sama moodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse toetuse taotlemine,

ANDMED 2012-2015 PÜSIROHUMAA KOHTA

PRIA kodulehel väljas olevad nimekirjad kajastavad 2012, 2013, 2014 ja 2015. a taotlustel näidatud püsirohumaa pindalasid taotlejate ning põllumassiivide lõikes. Toodud andmetes ei kajastu taotlejate poolt esitatud püsirohumaade säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlused.

 

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE JÄLGIMINE

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et otsetoetuste taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Aastal 2015 arvutati 2012 ja 2015 aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015 aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kes on püsirohumaa üles harinud või kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul üles haritud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2015

Aasta

PR

PM

Suhtarv

Suhtarvu muutuse %

2015

212 853,04

808 520,90

0,2633

5,98

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv on 0,2800 ehk 28 %. See näitaja on arvutatud 2012 ja 2015 aasta andmete alusel.

2015 aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

PM - taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PR – taotlustel näidatud püsirohumaa ja keskkonnatundliku püsirohumaa pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

Eelpool toodud andmetest on näha, et juba 2015. aastal oli suhtarv vähenenud üle lubatud määra. Seega püsirohumaade edasine ülesharimine 2016. aastal ilma vähemalt samas mahus uue püsirohumaa lisandumiseta toob väga suure tõenäosusega kaasa tagasirajamise kohustuse 2017 aastaks.

PÜSIROHUMAA SÄILITAMINE 2016

Käesoleval aastal tuleb taotlejatel pindalatoetuste taotluse esitamisel jälgida, et nad säilitaksid 2015 aasta pindalatoetuste taotlustel näidatud ja/või püsirohumaa kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlustega võetud püsirohumaa pindala.

 Taotlejad, kes soovivad püsirohumaad üles harida, peavad arvestama võimaliku tagasirajamise kohustusega, kui Eesti ei täida püsirohumaa säilitamise kohustuse nõuet. Kui taotlejale määratakse püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2017 aastaks ning taotleja seda ei täida, vähendatakse tema 2017 aasta kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust.

2016 aasta pindalatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%.

Kuna suhtarv ei tohi väheneda rohkem kui 5%, siis on püsirohumaa(de) edasine ülesharimine lubatud ainult juhtudel, kui taotlejal on võimalik järgmisel taotluse esitamise aastal (2017) vähemalt sama pindala ulatuses asendada üles küntud püsirohumaa muu rohumaaga, s.t. 2016 aasta lühiajalise rohumaaga, mis on 2017.aastal käsitatav püsirohumaana. Palume arvestada sellega oma põllumajanduslike tööde planeerimisel ja teostamisel. Püsirohumaa(de) ülesharimine võib tuua kaasa 2017. aastast kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise.

Juhul, kui taotleja kasutuses ei ole püsirohumaad, kuid ta planeerib 2017 aastal kasutusele võtta maa, mis 2016 aastal on püsirohumaa, on selle üles harimine lubatud samuti vaid eelmises lõigus toodud tingimustel.

Kuna Eesti riigi tasandil on püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%, määrab PRIA taotlejatele, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul üles haritud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada. Tagasirajatava püsirohumaa suurus selgub hiljemalt 2016 a detsembris. Varem ei ole tagasirajatavat püsirohumaa suurust võimalik arvutada, sest eelnevalt peavad olema viidud lõpule kohapealsed ja administratiivsed kontrollid. PRIA teavitab taotlejaid püsirohumaa tagasirajamise kohustusest hiljemalt 31.12.2016.

 

Taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus arvutatakse järgnevalt:

 

X=(a/c)*b, kus

 

X- taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus

a- taotleja kastutuses olev maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul ehk siis maa, mis 2016 või 2015 oli P ja rohumaa järgnevust katkestav kultuur, 2015 või 2014 oli PR

b- kogu Eesti lõikes tagasi rajatav püsirohumaa pindala, st pindala, mida on tarvis tagasi rajada.

c- kogu Eesti maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul 

a/c - on sisuliselt koefitsient, mis näitab, kui suure osakaalu moodustab konkreetse taotleja kasutuses olev ülesharitud püsirohumaa kogu Eesti ülesharitud püsirohumaast.



 

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2015

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2015

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2014

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2014

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2013

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2013

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2012

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2012



 

Püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlus

Piirimuutmise avalduse vorm


Õigusaktid:

Komisjoni delegeeritud määrus  nr 639/2014

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus  nr 1307/2013

Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus



Uudised

Omavalitsusüksuste piiride muutumine Eestis käimasoleva haldusreformi käigus ei muuda kohalikuks arenguks ette nähtud põllumajandus-, maaelu- ja kalandustoetuste maksmise põhimõtteid, kinnitas maaeluminister Urmas Kruuse täna Maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel Pärnumaa omavalitsuste esindajatega.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

EKF struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus