Lisatud: 26. jaanuar 2009

Viimati muudetud: 18. detsember 2018

A A A
Prindi

Püsirohumaade säilitamine, sh keskkonnatundlikud püsirohumaad

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE KOHUSTUS

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasi rajamise kohustusest;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
  • maa üle võtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/ . Selleks, et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2017“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh. taotletud maakasutus ja kultuur.  Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed.  Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiiv, mille maakasutus on PR, on püsirohumaa.   

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISEST VABASTATUD TAOTLEJAD

Püsirohumaade säilitamise ja tagasirajamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a. väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetootjana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetootja, kelle kasutuses on ka mahetunnustamata maad, ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2018 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, kus kasvab heintaimede segu ning kus on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2013-2017 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2018 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)
  • muu heintaimede segu
  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)
  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)
  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)
  • valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)
  • punane ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • roosa ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge ristik (ristikut 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik lutsern (lutserni 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • valge mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • kollane mesikas (mesikat 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik nõiahammas (nõiahammast 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • harilik esparsett (esparsetti 50-80%, teisi heintaimi 20-50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, teisi liblikõielisi heintaimi alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja kõrreliste segu (N siduvaid heintaimi - esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, kõrrelisi heintaimi alla 50%),     
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid heintaimi -  esparsett, ristik, lutsern, mesikas või nõiahammas segus üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • valge ristik „Jõgeva 4“ segus muude põllumajanduskultuuridega (ristik „Jõgeva 4“ üle 50%, muid põllumajanduskultuure alla 50%),
  • N siduvate liblikõieliste heintaimede ja muude N siduvate põllumajanduskultuuride segu (N siduvaid kultuure - esparsett, ristik, lutsern, mesikas, nõiahammas,  aed hernes, põldhernes, põld-hiirehernes, suvivikk, põlduba, aeduba või sojauba segus üle  50% ja heintaimed on segus valdavad)
  • sööti jäetud maa.



Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri lahtrisse.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2018. aastal õige maakasutuse märkimise kohta

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Maakasutus 2018

segu

segu

segu

segu

segu

segu

PR

heintaimede monokultuur

segu

segu

segu

segu

segu

P

segu

segu

segu

segu

segu

teravili

P

segu

segu

segu

mustkesa

segu

segu

P

segu

segu

teravili alakülviga

segu

segu

segu

P

 

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P - põllukultuurid

PR – püsirohumaa

 

ROHUMAA VANUSE ARVESTAMISE ERISUSED

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana maa kesas hoidmise näitamine või lämmastikku siduvate heintaimede seguga põllu märkimine ökoalaks peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2014-2017. Aastal 2018 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2019. aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2020. aasta taotlusel. Sama moodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse ning piirkondliku veekaitse toetuse taotlemine.

 PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE JÄLGIMINE

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et otsetoetuste taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Aastal 2015 arvutati 2012 ja 2015 aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015 aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2018

Aasta

PR

PM

Suhtarv

Suhtarvu muutuse %

2018

186 876,43

757 210,61

0,2468

5,4

 

PM - taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PR – taotlustel näidatud püsirohumaa, keskkonnatundliku püsirohumaa ja tagasi rajatud püsirohumaa  pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

 

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2609 ehk 26,09 %. See näitaja on arvutatud 2012, 2015 ja 2018 aasta andmete alusel.

2018. aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

 

PÜSIROHUMAADE TAGASIRAJAMINE



2018. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse kindlakstehtud andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%.

Seetõttu määratakse taotlejatele, kelle kasutuses oli  2018. aastal maa,  mis oli üles haritud 2018 või 2017 aastal, kohustus püsirohumaa teatud ulatuses taastada.



Taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus arvutatakse järgnevalt:

X=(a/c)*b+t, kus

 X - taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus

a- taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul ehk maa, kus 2018. või 2017. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur) ja kus 2017. või 2016. aastal oli püsirohumaa;

b- kogu Eesti lõikes tagasirajatav püsirohumaa pindala, st pindala, mida on tarvis tagasi rajada;

c- kogu Eesti maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul;

a/c - on sisuliselt koefitsient, mis näitab, kui suure osakaalu moodustab konkreetse taotleja kasutuses olev ülesharitud püsirohumaa kogu Eesti ülesharitud püsirohumaast;

t- taotleja kasutuses olev maa, mis muudeti tagasirajatud püsirohumaast muu kasutusega maaks 2018. aastal ehk maa, kus 2018. aastal kasvas rohumaa järgnevust katkestav kultuur (nt teravili, mustkesa, heintaimede monokultuur) ja kus 2017. aastal oli tagasirajatud püsirohumaa.

Püsirohumaa tagasirajamise otsuse sisust

2018. aasta detsembris saadab PRIA otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohustuse kohta kokku 731 taotlejale.

Otsuses on esitatud taotleja kasutuses olevate selliste põllumassiivide nimekiri, millel asub maa,  mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul, samuti sellise maa pindala igal massiivil eraldi. Lisaks on toodud tagasirajamisele kuuluv pindala igal põllumassiivil. Püsirohumaad ei pea tagasi rajama samale kohale, kus see üles hariti, selle võib rajada ka niisugusele põllule, kus on kogu aeg kasvatatud põllukultuure ja kus varem püsirohumaad pole olnud.  Oluline on, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on otsuses nõutav tagasirajatav pindala kokku.  Iga põllumassiivi kohta välja toodud tagasirajatav pindala näitab seda, et kui 2019. aastal peaks mõni põllumassiiv minema uue taotleja kasutusse, siis lisandub uue taotleja jaoks tagasirajatavale püsirohumaa pindalale vastava põllumassiivi tagasirajatav püsirohumaa pindala. Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse andmed kuvatakse avalikule veebikaardile hiljemalt 15.03.2019.a. ja on 2019. aasta pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse esitamise ajal nähtavad ka e-PRIA Minu põllud teenuses.

Tagasirajamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

2019. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima tagasirajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on toodud käesoleva lehekülje alguses punktis „PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE“

 

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

  • uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2018 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2019-2024 (2024 kaasa arvatud);

  • juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2016-2018 ning see märgitakse 2019. a taotlusele tagasirajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2021 (2021 kaasa arvatud);

  • tagasirajatavaks rohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2014-2018 ja mis 2019. aastal muutub püsirohumaaks;

  • sööti jäetud maa.

 Tagasirajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

  • maad, mis juba 2018. aastal või varem oli püsirohumaa;

  • maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga;

  • maad, mis pole olnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2018.

 

Tagasirajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata harimispraktikana ehk  maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Juhul kui sööti jäetud maad või heintaimede seguga põldu näidatakse harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks, ei saa seda märkida tagasirajatavaks püsirohumaaks.

Tagasirajatavat (TAR) püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana rajamise hetkest alates.

Kui keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega maa märgitakse tagasirajatavaks püsirohumaaks, siis KSM kohustus selle maa kohta katkeb ja eelnevalt makstud toetus küsitakse tagasi. Erandiks on piirkondlik mullakaitse toetus ja  piirkondlik veekaitse toetus, mida saab taotleda ka tagasirajatavale püsirohumaale.

Kui taotlejale on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2019. aastaks ning taotleja seda ei täida, vähendatakse alates 2019. aastast tema kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade (nn rohestamise) toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640 /2014.

Lisaks kohaldub alates 2017. aastast rohestamise nõuete rikkumise eest täiendav halduskaristus, kui rohestamise nõuete rikkumise alune pind kokku on suurem kui 2 hektarit või rohkem kui 3 protsenti ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 1. Kui pindade erinevus on üle 3% või üle 2 ha, kuid  mitte üle 20% suurem ühtse pindala-toetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 Rohestamise toetust vähendatakse rohestamise nõuete rikkumise aluse pinna kahekordse vahe võrra, mis enne vähendamist jagatakse 4-ga. Täiendav halduskaristus ei tohi ületada 25%. 

 2. Kui pindade erinevus on üle 20% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.

 3. Kui pindade erinevus on üle 50% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 3.1 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise nõuete rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 4-ga.

 3.2 Lisaks rakendatakse taotlejale lisakaristust summas, mis vastab rohestamise nõuete rikkumisega pinnale, kuid see jagatakse enne lisakaristuse rakendamist 4-ga.

 



Lisaks tuleb silmas pidada, et alates 2019. a pole lubatud üles harida enam mitte mingis ulatuses olemasolevaid püsirohumaid. Keeld kehtib kõigi taotlejate kohta, kellel kohalduvad rohestamise nõuded. Püsirohumaade ülesharimine 2019. aastal toob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise.

PRIA peadirektori käskkiri „Püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle lubatud 5%“

 

PÜSIROHUMAA TAGASIRAJAMISE KOHUSTUSE JÄLGIMINE 2019. a PINDALATOETUSTE TAOTLUSE JA MAKSETAOTLUSE ESITAMISEL

2019. a pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse täitmisel võivad seoses püsirohumaa tagasirajamise kohustusega tekkida järgmised olukorrad:

  • taotleja on saanud 2018. a lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja kasutab 2019. aastal samu maid, mis on toodud otsuse lisas, s.t ei anna ühtegi neist kellelegi üle ega võta ka teistelt taotlejatelt maid üle. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada otsuses toodud pindala ulatuses.
  • taotleja on saanud 2018. a. lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Taotleja võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud  mõnele teisele taotlejale 2018. a lõpus saadetud TAR otsuse lisas. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada lisaks otsuses toodud pindalale ka üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses.
  • taotleja on saanud 2018. a lõpus otsuse püsirohumaa tagasirajamise kohta, milles on esitatud tagasirajamisele kuuluv pindala. Mõni TAR otsuse lisas toodud põllumassiiv ei ole 2019. aastal enam selle taotleja kasutuses. Niisugusel juhul väheneb tagasirajamise kohustus vastavate põllumassiividega  seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse võrra.
  • taotleja ei ole saanud 2018. a lõpus otsust püsirohumaa tagasirajamise kohta. Ta võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud mõnele teisele taotlejale 2018. a lõpus saadetud TAR otsuse lisas.  Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses.
  • Lisaks eelpool nimetatud juhtumitele võib taotleja kasutuses 2019. aastal olla maid, millega on seotud 2016. aasta lõpus määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus, kuid mis on 2017. ja 2018. aastal täitmata jäänud. Sellisel juhul lisandub ka see kohustus antud taotleja kohustusele.
  • Varasematel aastatel tagasi rajatud püsirohumaad tuleb säilitada samal kohal kuni püsirohumaaks muutumiseni. Selliste maade ülesharimine ja sinna muu kultuuri rajamine toob kaasa rohestamise toetuse vähenduse
  • Taotleja peab tagasi rajama ja tagasi rajatud püsirohumaad taotlusele TAR-na märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise ja tagasirajatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TAR-na märkida vaid kuni 0,30 ha. 

Tagasirajamise või tagasi rajatud püsirohumaa säilitamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.


Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustusi on võimalik näha PRIA veebikaardil alates 15.03.2019. Samuti on seda infot võimalik näha tabelist Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes. Tabel sisaldab vaid 2018. aastal määratud kohustusi. 2016. aastal määratud kohustused, mis 2017. ja 2018. aastal on täitmata jäänud, lisatakse tabelisse hiljemalt 28.02.2019.

 

ANDMED 2018. a. PÜSIROHUMAA KOHTA

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa põllumassiivide lõikes seisuga 31.12.2018

Säilitamisele kuuluv 2017. aastal tagasi rajatud püsirohumaa põllumassiivide lõikes seisuga 31.12.2017

Püsirohumaa tagasi rajamise kohustus põllumassiivide lõikes 

 

KESKKONNATUNDLIKE PÜSIROHUMAADE SÄILITAMINE

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele on alates 2015.a sätestatud kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld.

Info keskkonnatundlikest püsirohumaadest on leitav PRIA avalikult veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/, kiht „Keskkonnatundlik püsirohumaa“.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Põllumajandusuuringute Keskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIA-t eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 kohaselt ei või see kuupäev olla hilisem järgmise aasta ÜPT taotluse esitamise tähtpäevast.

 
Piirimuutmise avalduse vorm


Õigusaktid:

Komisjoni delegeeritud määrus  nr 639/2014

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus  nr 1307/2013

Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus




Uudised

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Koolikava toetus

Põllumajandustootja asendamise toetus 2019

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018

Kalasadamate investeeringutoetus (EMKF meede 1.23) 2018

Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus (EMKF meede 2.3) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2018

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF 1.15) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete sertifitseerimise ning turu-uuringute tegemise toetus (EMKF meede 4.3.2) 2018

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.1) 2018 kuues voor

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner