Lisatud: 26. jaanuar 2009

Viimati muudetud: 04. jaanuar 2017

A A A
Prindi

Püsirohumaade säilitamine

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE KOHUSTUS

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks.

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud püsirohumaa (PR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR), samuti maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud PR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest.

  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest;
  • maakasutuse üleminekul teavitada PRIA-t püsirohumaa säilitamise kohustuse üleminekust teisele põllumajandustootjale mõlemapoolse püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlustega (Püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlus) , mille lisaks on põllumassiivide kaart ja põldude loetelu, kus on toodud üleantavad/ülevõetavad püsirohumaad;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks.

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISEST VABASTATUD TAOTLEJAD

Püsirohumaade säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejad.

PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 aastat järjest. Seega aastal 2016 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, millel on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2011-2015 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2016 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised: kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi), muu heintaimede segu, liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi), liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi), muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi), valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%). Samuti ei katkesta rohumaa vanuse lugemist maa märkimine sööti jäetud maaks.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2016 aastal õige maakasutuse märkimise kohta

2011

2012

2013

2014

2015

2016

Maakasutus 2016

segu

segu

segu

segu

segu

segu

PR

heintaimede monokultuur

segu

segu

segu

segu

segu

P

segu

segu

segu

segu

segu

teravili

P

segu

segu

segu

mustkesa

segu

segu

P

segu

segu

teravili alakülviga

segu

segu

segu

P

 

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P - põllukultuurid

PR – püsirohumaa

ROHUMAA VANUSE ARVESTAMISE ERISUSED

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana näitamine peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2012-2015. Aastal 2016 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2017 aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2018 aasta taotlusel. Sama moodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse toetuse taotlemine,

ANDMED 2012-2015 PÜSIROHUMAA KOHTA

PRIA kodulehel väljas olevad nimekirjad kajastavad 2012, 2013, 2014 ja 2015. a taotlustel näidatud püsirohumaa pindalasid taotlejate ning põllumassiivide lõikes. Toodud andmetes ei kajastu taotlejate poolt esitatud püsirohumaade säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlused.

 

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE JÄLGIMINE

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et otsetoetuste taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Aastal 2015 arvutati 2012 ja 2015 aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015 aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kes on püsirohumaa üles harinud või kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul üles haritud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2016

Aasta

PR

PM

Suhtarv

Suhtarvu muutuse %

2016

191 413,24

780 944,87

0,2451

8,73

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2685 ehk 26,85 %. See näitaja on arvutatud 2012, 2015 ja 2016 aasta andmete alusel.

2016 aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetootjate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

PM - taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PR – taotlustel näidatud püsirohumaa ja keskkonnatundliku püsirohumaa pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100

 

PÜSIROHUMAADE TAGASI RAJAMINE



2016. aasta pindalatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%.

Seetõttu määratakse taotlejatele, kelle kasutuses 2016. aastal oli  maa,  mis oli üles haritud kahe eelneva aasta jooksul, kohustus püsirohumaa teatud ulatuses taastada.



Taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus arvutatakse järgnevalt:

X=(a/c)*b, kus

 

X- taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus

a- taotleja kastutuses olev maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul ehk siis maa, mis 2016 või 2015 oli P ja rohumaa järgnevust katkestav kultuur, 2015 või 2014 oli PR

b- kogu Eesti lõikes tagasi rajatav püsirohumaa pindala, st pindala, mida on tarvis tagasi rajada

c- kogu Eesti maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul

a/c - on sisuliselt koefitsient, mis näitab, kui suure osakaalu moodustab konkreetse taotleja kasutuses olev ülesharitud püsirohumaa kogu Eesti ülesharitud püsirohumaast

 

2016. aasta detsembris saadab PRIA teatised püsirohumaa tagasirajamise kohta kokku 1722 kliendile.

Kliendile saadetavas püsirohumaa tagasirajamise teatises on esitatud tema kasutuses olevate põllumassiivide nimekiri, millel asub maa,  mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul, samuti sellise maa pindala igal massiivil eraldi. Lisaks on toodud tagasirajamisele kuuluv pindala igal põllumassiivil. Püsirohumaad ei pea tagasi rajama samale kohale, kus see üles hariti, selle võib rajada ka niisugusele põllule, kus on kogu aeg kasvatatud põllukultuure ja kus varem kunagi püsirohumaad pole olnud.  Oluline on, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on teatises nõutav tagasirajatav pindala kokku.  Iga põllumassiivi kohta välja toodud tagasi rajatav pindala näitab seda, et kui 2017. aastal peaks mõni põllumassiiv minema uue taotleja kasutusse, siis lisandub uue taotleja jaoks tagasirajatavale püsirohumaa pindalale vastava põllumassiivi tagasi rajatav püsirohumaa pindala. Plaanis on need andmed kuvada 2017. a. taotlusperioodiks ka e-PRIAsse.

Tagasirajamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

2017. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima  tagasi rajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)

  • muu heintaimede segu

  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)

  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)

  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)

  • valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)

  • sööti jäetud maa

 

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

  • Uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2016 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2017-2022 (2022 kaasa arvatud)

  • Juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2014-2016 ning see märgitakse 2017. a. taotlusele tagasi rajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2019 (2019 kaasa arvatud)

  • Tagasi rajatavaks rohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2012-2016 ja mis 2017. aastal muutub püsirohumaaks

  • Sööti jäetud maa

 

Tagasi rajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

  • maad, mis juba 2016 aastal või varem oli püsirohumaa

  • maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga

  • maad, mis pole olnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2016

 

Tagasi rajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Juhul kui sööti jäetud maad või heintaimede seguga põldu näidatakse harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks, ei saa seda märkida tagasi rajatavaks püsirohumaaks.

Tagasi rajatavat püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana rajamise hetkest alates.

Kui keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega maa märgitakse tagasi rajatavaks püsirohumaaks, siis KSM kohustus selle maa kohta katkeb ja eelnevalt makstud toetus küsitakse tagasi. Erandiks on piirkondlik mullakaitse toetus ja  veekaitse toetus, mida saab taotleda ka tagasi rajatavale püsirohumaale.

Kui taotlejale on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2017. aastaks ning taotleja seda ei täida, vähendatakse alates 2017. aastast tema kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640 /2014.

Kui taotleja jätab talle määratud ulatuses püsirohumaa tagasi rajamata, vähendatakse tal rohestamise toetussummat tagasi rajamata jäetud hektarite ulatuses.

Lisaks kohaldub alates 2017. aastast rohestamise nõuete rikkumise eest täiendav halduskaristus, kui rohestamise nõuete rikkumise alune pind kokku on suurem kui 2 hektarit või rohkem kui 3 protsenti ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 

1. Kui pindade erinevus on üle 3% või üle 2 ha, kuid mitte üle 20% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust vähendatakse rohestamise nõuete rikkumise aluse pinna kahekordse vahe võrra, mis enne vähendamist jagatakse 5-ga. Täiendav halduskaristus ei tohi ületada 20%.

                                                                                                       

2. Kui pindade erinevus on üle 20% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 5-ga.

3. Kui pindade erinevus on üle 50% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

3.1 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 5-ga.

3.2 Lisaks rakendatakse taotlejale lisakaristust summas, mis vastab rohestamise nõuete rikkumisega pinnale, kuid see jagatakse enne lisakaristuse rakendamist 5-ga.

 

Lisaks tuleb silmas pidada, et alates 2017 pole lubatud üles harida enam mitte mingis ulatuses olemasolevaid püsirohumaid. Püsirohumaade ülesharimine 2017. aastal toob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise.

Püsirohumaade säilitamist ja tagasi rajamist puudutav info võib täpsustuda peale määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“  muudatuste jõustumist.

 

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2015

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2015

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2014

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2014

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2013

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2013

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2012

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2012

 

Püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlus

Piirimuutmise avalduse vorm


Õigusaktid:

Komisjoni delegeeritud määrus  nr 639/2014

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus  nr 1307/2013

Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus



Uudised

Maaeluminister Tarmo Tamm kohtus täna Brüsselis Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitisega. Kohtumisel oli kõne all Eesti Euroopa Liidu eesistumine ja sellesse perioodi jäävad Euroopa Liidu tasemel lahendamist vajavad küsimused.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus