Lisatud: 26. jaanuar 2009

Viimati muudetud: 30. mai 2017

A A A
Prindi

Püsirohumaade säilitamine, sh keskkonnatundlikud püsirohumaad

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE KOHUSTUS

Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud kas püsirohumaa (PR), tagasi rajatav püsirohumaa (TAR) või keskkonnatundlik püsirohumaa (TPR). Samuti käsitletakse püsirohumaana neid maid, mille maakasutuseks taotleja ei ole märkinud kas PR, TAR või TPR, kuid kus on kasvanud heintaimede segud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest ning kus on ka jooksval aastal heintaimede segu.

Taotlejal on kohustus:

  • säilitada (lubatud on ka suurendada) taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Eelmise kalendriaasta püsirohumaa pindala säilitamine ei vabasta taotlejat kohustusest püsirohumaad tagasi rajada, kui tema kasutuses on maid, mille kasutusotstarvet on muudetud püsirohumaast muuks maakasutuseks;
  • maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitada uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest või püsirohumaa tagasi rajamise kohustusest;
  • märkida taotlusel õigesti maakasutus, sh arvestades lühiajalise rohumaa muutumist püsirohumaaks;
  • maa ülevõtmisel teiselt põllumajandustootjalt tutvuda maakasutuse ajalooga, et teha kindlaks, kas on tegu püsirohumaaga või maaga, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus. Põllumassiivide maakasutuse ajalooga saab tutvuda PRIA avalikul veebikaardil https://kls.pria.ee/kaart/. Et näha maade varasemat kasutust, tuleb kihtide loetelu alajaotises avada „Taotletud põllud“ ja sisse lülitada otsitava aasta põldude kiht (nt „Taotletud põllud 2015“). Põllumassiivide kiht tuleb nüüd välja lülitada. Kui klikkida kursoriga põllu kontuuri sees, ilmub aken, kus on näha vastava põllu info, sh. taotletud maakasutus ja kultuur.  Veebikaardil on toodud taotlustel esitatud põldude andmed, seal ei kajastu kohapealsete või administratiivsete kontrollidega kindlaks tehtud andmed.  Samuti tuleb tähelepanu pöörata põllumassiivi maakasutusele. Massiivid, mille maakasutus on kas PR või TPR, on püsirohumaad.

 

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISEST VABASTATUD TAOTLEJAD

Püsirohumaade säilitamise ja tagasirajamise nõudest on vabastatud mahetaotlejad mahetunnustatud maa osas ning 2015.a. väiketootjate kavaga liitunud taotlejad. Mahetaotlejana käsitletakse taotlejaid, kellel on olemas Põllumajandusameti tunnustus ning kes on oma pindalatoetuste taotlusel näidanud mahemaa kasutamist. Mahetaotleja ei ole püsirohumaa säilitamisest ja tagasirajamisest vabastatud juhul, kui ta on teinud taotlusele märke, et täidab rohestamise nõudeid kogu oma põllumajandusmaal.

 

PÜSIROHUMAA MÕISTE JA ROHUMAA VANUSE ARVESTAMINE

Püsirohumaa on maa, kus heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat järjest. Seega aastal 2017 tuleb taotlusel märkida maakasutuseks (PR) püsirohumaa sellistele maadele, kus kasvab heintaimede segu ning kus on kasvanud heintaimede segu vähemalt 5 eelnevat aastat: 2012-2016 või ka kauem.

Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamise teel ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Kui heintaimede segu on kasvanud vähemalt 5 eelnevat aastat ning aastal 2017 külvatakse heinaseemnete segu uuesti, tuleb maakasutuseks märkida PR.

Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist, on järgmised: kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi), muu heintaimede segu, liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi), liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi), muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi), valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%). Samuti ei katkesta rohumaa vanuse lugemist maa märkimine sööti jäetud maaks.

Muude kultuuride (heintaimede monokultuur, teraviljad (s.h. allakülviga), köögiviljad, püsikultuurid) kasvatamine või maa mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse lugemise või püsirohumaa.

Juhul kui taotleja kasvatab niisugust monokultuuri, mida ei leidu taotluse kultuuride loetelus (nt timut), peab ta taotlemisel märkima selle täpsustatud kultuuri  lahtrisse.

Näiteid rohumaa vanuse ja 2017 aastal õige maakasutuse märkimise kohta

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Maakasutus 2017

segu

segu

segu

segu

segu

segu

PR

heintaimede monokultuur

segu

segu

segu

segu

segu

P

segu

segu

segu

segu

segu

teravili

P

segu

segu

segu

mustkesa

segu

segu

P

segu

segu

teravili alakülviga

segu

segu

segu

P

 

Segu - heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse lugemist või püsirohumaad

P - põllukultuurid

PR – püsirohumaa

ROHUMAA VANUSE ARVESTAMISE ERISUSED

Kui heintaimede segu on samal kohal kasvanud vähem kui 5 aastat, võib vastavat maad taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Harimispraktikana näitamine peatab rohumaa vanuse lugemise. Näide: heintaimede segu on samal kohal kasvanud aastatel 2013-2016. Aastal 2017 märgitakse maa taotlusele harimispraktikana (kesa). Järgnevatel aastatel ei märgita. Niisugune maa muutub püsirohumaaks peale 2018 aastat ja tuleb püsirohumaana näidata 2019. aasta taotlusel. Sama moodi peatab lühiajalise rohumaa vanuse lugemise ka piirkondliku mullakaitse toetuse taotlemine.

 

PÜSIROHUMAA TAGASI RAJAMISE KOHUSTUSE JÄLGIMINE 2017. a. PINDALATOETUSTE TAOTLUSE ESITAMISEL.

2017. a. pindalatoetuste taotluse täitmisel võivad seoses püsirohumaa tagasi rajamise kohustusega tekkida järgmised olukorrad:

  • taotleja on saanud 2016. a. lõpus teatise püsirohumaa tagasi rajamise kohta, milles on esitatud tagasi rajamisele kuuluv pindala. Taotleja kasutab 2017. aastal samu maid, mis on toodud teatise lisas, s.t ei anna ühtegi neist kellelegi üle ega võta ka teistelt taotlejatelt maid üle. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada teatises toodud pindala ulatuses.
  • taotleja on saanud 2016. a. lõpus teatise püsirohumaa tagasi rajamise kohta, milles on esitatud tagasi rajamisele kuuluv pindala. Taotleja võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud  mõnele teisele taotlejale 2016. a. lõpus saadetud teatise lisas. Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada lisaks teatises toodud pindalale ka üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses.
  • taotleja on saanud 2016. a. lõpus teatise püsirohumaa tagasi rajamise kohta, milles on esitatud tagasi rajamisele kuuluv pindala. Mõni teatise lisas toodud põllumassiiv ei ole 2017. aastal enam selle taotleja kasutuses. Niisugusel juhul väheneb tagasi rajamise kohustus vastavate põllumassiividega  seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustuse võrra.
  • taotleja ei ole saanud 2016. a. lõpus teatist püsirohumaa tagasi rajamise kohta. Taotleja võtab teiselt taotlejalt üle maid, millega on seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, s.t niisuguseid maid, mis on toodud mõnele teisele taotlejale 2016. a. lõpus saadetud teatise lisas.  Niisugusel juhul tuleb tal püsirohumaa tagasi rajada üle võetud põllumassiivi(de)ga seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustuse ulatuses.

Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasi rajamise kohustusi on võimalik näha PRIA veebikaardil alates 01.04.2017.

Samuti on seda infot võimalik näha tabelist:

Põllumassiividega seotud püsirohumaa tagasirajamise kohustus.

Taotleja peab tagasi rajama ja tagasi rajatud püsirohumaad taotlusele TAR-na märkima ainult selles ulatuses, mis on tema tagasirajamise kohustus. Kohustusest rohkem on lubatud TAR-na märkida vaid kuni 0,30 ha.  Sellises ulatuses võib TAR-i määratud pinnast rohkem märkida erandkorras siis, kui see on  vajalik taotluse esitamise ning e-PRIAs põldude joonistamise lihtsustamise seisukohast.  

 

PÜSIROHUMAA SÄILITAMISE JÄLGIMINE

Igal EL liikmesriigil on kohustus jälgida, et otsetoetuste taotlejate pindalatoetuste taotlustega hõlmatud püsirohumaa all olev pind ei väheneks. Aastal 2015 arvutati 2012 ja 2015 aasta andmete alusel uus püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa võrdlussuhtarv (nn referents).

Iga aasta 15. detsembril võrreldakse vastava aasta pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhet kogu põllumajandusmaasse 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga. Kui selgub, et Eesti on säilitanud 2015 aastal kehtestatud püsirohumaa referentsi absoluutväärtuse või püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Kui selgub, et püsirohumaa absoluutväärtus ja püsirohumaa suhe kogu põllumajandusmaasse on vähenenud riigi tasandil üle piirmäärade (absoluutväärtus 0,5% ja suhe 5%), määrab PRIA igale taotlejale, kelle kasutuses on viimase 2 aasta jooksul üles haritud püsirohumaid, kohustuse püsirohumaa teatud ulatuses järgmiseks aastaks tagasi rajada.

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa summaarsed pindalad (ha) ja suhtarv aastal 2016

Aasta

PR

PM

Suhtarv

Suhtarvu muutuse %

2016

191 413,24

780 944,87

0,2451

8,73

Püsirohumaa ja kogu põllumajandusmaa korrigeeritud võrdlussuhtarv on 0,2685 ehk 26,85 %. See näitaja on arvutatud 2012, 2015 ja 2016 aasta andmete alusel.

2016 aasta andmetes ning võrdlussuhtarvu andmetes ei kajastu mahetaotlejate mahetunnustatud maa ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejate maa.

PM - taotlustel näidatud kogu põllumajandusmaa pindalade summa

PR – taotlustel näidatud püsirohumaa ja keskkonnatundliku püsirohumaa pindalade summa

Suhtarv ja selle muutuse % arvutatakse järgmiste valemite alusel:

Suhtarv = PR/PM

Suhtarvu muutuse % = ((võrdlussuhtarv - jooksva aasta suhtarv) / võrdlussuhtarv) * 100



PÜSIROHUMAADE TAGASI RAJAMINE

Korduma kippuvad küsimused

2016. aasta pindalatoetuste taotluste andmete alusel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015 aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga üle 5%.

Seetõttu määratakse taotlejatele, kelle kasutuses 2016. aastal oli  maa,  mis oli üles haritud kahe eelneva aasta jooksul, kohustus püsirohumaa teatud ulatuses taastada.



Taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus arvutatakse järgnevalt:

X=(a/c)*b, kus

 

X- taotlejale määratav püsirohumaa tagasirajamise kohustus

a- taotleja kastutuses olev maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul ehk siis maa, mis 2016 või 2015 oli P ja rohumaa järgnevust katkestav kultuur, 2015 või 2014 oli PR

b- kogu Eesti lõikes tagasi rajatav püsirohumaa pindala, st pindala, mida on tarvis tagasi rajada

c- kogu Eesti maa, mis muudeti püsirohumaast või püsikarjamaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul

a/c - on sisuliselt koefitsient, mis näitab, kui suure osakaalu moodustab konkreetse taotleja kasutuses olev ülesharitud püsirohumaa kogu Eesti ülesharitud püsirohumaast

 

2016. aasta detsembris saadab PRIA teatised püsirohumaa tagasirajamise kohta kokku 1722 kliendile.

Kliendile saadetavas püsirohumaa tagasirajamise teatises on esitatud tema kasutuses olevate põllumassiivide nimekiri, millel asub maa,  mis muudeti püsirohumaast muu kasutusega maaks eelneva kahe kalendriaasta jooksul, samuti sellise maa pindala igal massiivil eraldi. Lisaks on toodud tagasirajamisele kuuluv pindala igal põllumassiivil. Püsirohumaad ei pea tagasi rajama samale kohale, kus see üles hariti, selle võib rajada ka niisugusele põllule, kus on kogu aeg kasvatatud põllukultuure ja kus varem kunagi püsirohumaad pole olnud.  Oluline on, et taotleja rajaks kokkuvõttes sama palju püsirohumaad, kui on teatises nõutav tagasirajatav pindala kokku.  Iga põllumassiivi kohta välja toodud tagasi rajatav pindala näitab seda, et kui 2017. aastal peaks mõni põllumassiiv minema uue taotleja kasutusse, siis lisandub uue taotleja jaoks tagasirajatavale püsirohumaa pindalale vastava põllumassiivi tagasi rajatav püsirohumaa pindala. Plaanis on need andmed kuvada 2017. a. taotlusperioodiks ka e-PRIAsse.

Tagasirajamise kohustust ei ole mahetootjatel mahetunnustatud maa osas ning väiketootjate kavaga liitunud taotlejatel.

2017. aasta pindalatoetuste taotluse täitmisel peab taotleja märkima  tagasi rajatava püsirohumaa maakasutuseks „TAR“ ehk tagasi rajatav püsirohumaa ning kultuuriks ühe heintaimede segudest, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Heinaseemnete segud, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist, on järgmised:

  • kõrreliste rohumaa (vähemalt 80% kõrrelisi)

  • muu heintaimede segu

  • liblikõieliste ja kõrreliste segu (30‑80% liblikõielisi)

  • liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu (30‑80% liblikõielisi)

  • muud liblikõielised (vähemalt 80% liblikõielisi, kuni 20% heintaimi)

  • valge ristik "Jõgeva 4" segus aasnurmikaga (mõlemat 50%)

  • sööti jäetud maa

 

Tagasirajatavaks püsirohumaaks sobivad järgmised maad:

  • Uuesti rajatud rohumaa, kuhu on külvatud heinaseemnete segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist ning kus eelnevalt, s.t vähemalt aastal 2016 oli rohumaa vanuse arvestamist katkestav kultuur, nt teravili, heintaimede monokultuur, kartul, mustkesa. Niisugust rohumaad tuleb samal kohal hoida vähemalt 6 aastat järjest, ehk siis aastatel 2017-2022 (2022 kaasa arvatud)

  • Juba varem rajatud lühiajaline rohumaa, millel kasvab heintaimede segu, mis ei katkesta rohumaa vanuse arvestamist. Sellisel juhul tuleb rohumaad samal kohal säilitada vähemalt nii kaua, kuni see muutub püsirohumaaks. Näiteks kui lühiajaline rohumaa on samal kohal olnud aastatel 2014-2016 ning see märgitakse 2017. a. taotlusele tagasi rajatava püsirohumaana (TAR), siis peab seda samal kohal säilitama vähemalt aastani 2019 (2019 kaasa arvatud)

  • Tagasi rajatavaks rohumaaks võib märkida ka maa, kus on heintaimede segu kasvanud aastatel 2012-2016 ja mis 2017. aastal muutub püsirohumaaks

  • Sööti jäetud maa

 

Tagasi rajatava püsirohumaana ei saa taotlusele märkida:

  • maad, mis juba 2016 aastal või varem oli püsirohumaa

  • maad, millel ei kasva eelpool nimetatud heintaimede segu või pole tegemist sööti jäetud maaga

  • maad, mis pole olnud registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris enne 31.12.2016

 

Tagasi rajatavat püsirohumaad ei saa taotlusel näidata harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks. Juhul kui sööti jäetud maad või heintaimede seguga põldu näidatakse harimispraktikana maa kesas hoidmisena ökoalade nõude täitmiseks, ei saa seda märkida tagasi rajatavaks püsirohumaaks.

Tagasi rajatavat püsirohumaad käsitletakse pindalatoetuste menetlemisel püsirohumaana rajamise hetkest alates.

Kui keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustusega maa märgitakse tagasi rajatavaks püsirohumaaks, siis KSM kohustus selle maa kohta katkeb ja eelnevalt makstud toetus küsitakse tagasi. Erandiks on piirkondlik mullakaitse toetus ja  veekaitse toetus, mida saab taotleda ka tagasi rajatavale püsirohumaale.

Kui taotlejale on määratud püsirohumaa tagasirajamise kohustus 2017. aastaks ning taotleja seda ei täida, vähendatakse alates 2017. aastast tema kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 640 /2014.

Kui taotleja jätab talle määratud ulatuses püsirohumaa tagasi rajamata, vähendatakse tal rohestamise toetussummat tagasi rajamata jäetud hektarite ulatuses.

Lisaks kohaldub alates 2017. aastast rohestamise nõuete rikkumise eest täiendav halduskaristus, kui rohestamise nõuete rikkumise alune pind kokku on suurem kui 2 hektarit või rohkem kui 3 protsenti ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

 

1. Kui pindade erinevus on üle 3% või üle 2 ha, kuid mitte üle 20% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust vähendatakse rohestamise nõuete rikkumise aluse pinna kahekordse vahe võrra, mis enne vähendamist jagatakse 5-ga. Täiendav halduskaristus ei tohi ületada 20%.

                                                                                                       

2. Kui pindade erinevus on üle 20% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 5-ga.

3. Kui pindade erinevus on üle 50% suurem ühtse pindalatoetuse kindlaksmääratud pinnast, millest on eelnevalt maha arvatud rohestamise nõuete rikkumise alune pind.

3.1 Rohestamise toetust ei maksta pärast rohestamise rikkumiste mahaarvamist alles jäänud pinna eest, mis enne vähendamise kohaldamist jagatakse 5-ga.

3.2 Lisaks rakendatakse taotlejale lisakaristust summas, mis vastab rohestamise nõuete rikkumisega pinnale, kuid see jagatakse enne lisakaristuse rakendamist 5-ga.

 

Lisaks tuleb silmas pidada, et alates 2017 pole lubatud üles harida enam mitte mingis ulatuses olemasolevaid püsirohumaid. Püsirohumaade ülesharimine 2017. aastal toob kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise.

PRIA peadirektori käskkiri püsirohumaa ülesharimise keelu kohta.

Juhul kui püsirohumaa hariti üles 2016. a. sügisel ning sinna külvati nt. talivili, toob see kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise. Toetuse vähendust ei järgne juhul, kui taotlejale lisandub 2017. aasta taotlusele vähemalt sama pindala ulatuses rohumaad, mis 2016. aastal oli 5 aasta vanune, kuid 2017. aastal muutub püsirohumaaks.

Näide: Taotlejal on 2016. a. sügisel üles haritud püsirohumaad 5 ha ning 2017. aastal püsirohumaaks muutuvat maad 4 ha. Niisugusel juhul on kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse nõuete rikkumise aluseks minev pindala 1 ha.

Juhul kui püsirohumaa hariti 2016. a. sügisel üles, kuid sinna pole mingit muud kultuuri rajatud, on võimalik sinna külvata heinaseemete segu ning märkida maa 2017. a. pindalatoetuste taotlusel püsirohumaaks. Niisugusel juhul on tegu püsirohumaa uuendamisega ning see ei too kaasa kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamist.

 

ANDMED 2012-2016. a. PÜSIROHUMAA KOHTA

PRIA kodulehel väljas olevad nimekirjad kajastavad 2012, 2013, 2014 ja 2015. a. taotlustel näidatud püsirohumaa pindalasid taotlejate ning põllumassiivide lõikes. 2016. a. kohta on  andmed esitatud põllumassiivide lõikes. Toodud andmetes ei kajastu taotlejate poolt esitatud püsirohumaade säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlused.

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2016

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2015

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2015

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2014

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2014

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2013

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2013

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) taotlejate lõikes seisuga 30.dets 2012

Säilitamisele kuuluv püsirohumaa (hektarites) põllumassiivide lõikes seisuga 30.dets 2012

 

KESKKONNATUNDLIKE PÜSIROHUMAADE SÄILITAMINE

Lisaks püsirohumaade säilitamise nõudele on alates 2015.a sätestatud kohustus keskkonnatundlike püsirohumaade (TPR) säilitamiseks. Keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks loetakse püsirohumaad, mis asuvad Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100% ulatuses turvasmuld.

Infot keskkonnatundlikest püsirohumaadest (maakasutusega TPR) leiate PRIA avalikult veebikaardilt https://kls.pria.ee/kaart/

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi koostab PRIA. Alusmaterjalidena kasutatakse Põllumajandusuuringute Keskusest saadud turvasmulla kihti ning NATURA 2000 kihti, mis on Keskkonnaagentuuri hallatava Eesti Looduse Infosüsteemi - Keskkonnaregistri (EELIS) üks kihtidest.

Keskkonnatundlike püsirohumaade kihi objektid on nendes kohtades, kus on samal kohal turvasmuld ning NATURA 2000 ala. Keskkonnatundlike püsirohumaade säilitamise nõue tekib siis, kui on samal kohal veel ka püsirohumaa.

Keskkonnatundlikel püsirohumaadel ei ole lubatud kasutusotstarvet muuta ega neid alasid üles künda. Ülesharimisena käsitatakse ka kraavide rajamist ja randaalimist.

Selliste püsirohumaade uuendamine on lubatud üksnes pealtkülvi ehk pealtparandamise teel ning tingimusel, et taotleja on sellest PRIA-t eelnevalt teavitanud. Pealtparandamise all peetakse silmas sellist uuendamise meetodit, mis ei kahjusta rohukamarat, s.t mullapinda ei kultiveerita, randaalita, künta ega liigutata muul viisil.

Keskkonnatundlike püsirohumaade tagasirajamise kohustus pannakse taotlejale, kes on nimetatud püsirohumaade kasutusotstarvet muutnud või need täielikult või osaliselt üles kündnud. PRIA teavitab taotlejat viivitamata tagasirajamise kohustusest ja määrab püsirohumaa tagasirajamise tähtpäeva. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 42 kohaselt ei või see kuupäev olla hilisem järgmise aasta ÜPT taotluse esitamise tähtpäevast.

 
Piirimuutmise avalduse vorm


Õigusaktid:

Komisjoni delegeeritud määrus  nr 639/2014

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus  nr 1307/2013

Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus



Uudised

Täna, 16. oktoobril tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel rahvusvahelist toidupäeva, mis juhib eelkõige tähelepanu sellele, et igapäevane kõhutäis pole kõigile iseenesestmõistetav. Samuti rõhutatakse, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Koolikava toetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja koolitustoetus 2017

Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus (EMKF meede 8.3) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.3.2) 2017 III taotlusvoor

Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ning hoiu investeeringutoetus riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude uuendamiseks (MAK 2014-2020 meede 4.3.1) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner