Põllumajandusloomade märgistamine ja registreerimine

Loomapidaja on kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse vastavalt Loomatauditõrje seadusele. Põllumajandusloomade identifitseerimiseks märgistatakse nad ning registreeritakse riiklikus põllumajandusloomade registris. Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liigid on veised, lambad, kitsed, sead ja hobuslased. Registrisse kantakse ka andmed registreerimisele kuuluvate loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade (ehitiste) kohta.

Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, nende identifitseerimise ning registreerimise viisid ja kord; registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 128 .

Veiste märgistamine ja registreerimine on Eestis alates 1. maist 2004 reguleeritud Euroopa Liidu määrusega nr 1760/2000 (EÜ).

Lammaste ja kitsede märgistamine ja registreerimine on alates 9. juulist 2005 reguleeritud Euroopa Liidu määrusega nr 21/2004 (EÜ).

Sigade liikumise registreerimise kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 128.

Hobuslaste identifitseerimine ja registreerimine toimub alates 1. juulist 2009 vastavalt Euroopa Liidu määrusele nr 504/2008 (EÜ).

Veise, lamba, kitse ja sea märgistamine ning registreerimine

Identifitseerimisvahendid

Kõik veised, lambad ja kitsed tuleb märgistada Jõudluskontrolli Keskuse (JKK) poolt väljastatud plastikust kõrvamärkidega. Kõrvamärgil olev number on looma registrinumber ning jääb loomale kogu tema eluajaks.

Veistele pannakse märk mõlemasse kõrva (elektrooniline kõrvamärk vasakusse kõrva). Enne 1.oktoobrit 2000 märgistatud veistel võib olla ka üks kõrvamärk, kui sellel on ISO-koodi tähis EST.

09.07.2005 ja varem sündinud lammastel ja kitsedel on märk ainult paremas kõrvas, 10.07.2005 ja hiljem sündinud lambad ja kitsed peavad olema märgistatud kahe identifitseerimisvahendiga. Üks identifitseerimisvahend on kõrvamärk, teise identifitseerimisvahendina võib kasutada teist kõrvamärki, tätoveeringut, sõrgatsile kinnitatavat tähist (üksnes kitsedel) või elektroonilist transponderit (viimane peab vastama määruse 933/2008/EÜ Lisa A punktis 6 kirjeldatud tehnilistele omadustele).

Alates 31.detsembrist 2009 kehtib nõue, et teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetatav lammas ja kits peab olema märgistatud elektroonilise transponderiga. Mõlemal identifitseerimisvahendil olevad registrinumbrid peavad olema identsed.

Kõrvamärke ja aplikaatortange, millega kõrvamärgid loomale kõrva pannakse, müüb Jõudluskontrolli Keskus vastavalt hinnakirjale. Lisaks tavakõrvamärkidele on võimalik osta elektroonilisi kõrvamärke veistele ja lammastele. Kõrvamärke saavad osta vaid PRIA-s registreeritud loomapidajad. Kui kõrvamärkide müümisel selgub, et PRIA-l ei ole loomapidaja kohta andmeid, peab ta enne kõrvamärkide ostmist võtma ennast PRIA-s loomapidajana arvele.

Veiste kõrvamärke müüb JKK loomapidajatele teatud koguse ulatuses aastas, mis arvutatakse PRIA põllumajandusloomade registris kirjas olevate emaste veiste arvu alusel. Näiteks karjad, kus on kuni 5 veist, saavad varuks osta kuni 5 paari kõrvamärke. Kõrvamärkide müümisel peab olema teada, millise loomapidaja karjas nende kõrvamärkidega loomi märgistatakse. Kui loomapidaja eest tuleb kõrvamärki ostma kas veterinaararst või assistent, siis peab ta teatama ka loomapidaja nime, kelle loom selle märgiga märgistatud saab. Looma registreerimisel kontrollitakse, kas kõrvamärk on müüdud samale loomapidajale, kes looma märgistab. See nõue aitab jälgida müüdud kõrvamärkide sihipärast kasutamist ning vältida vigu, mis võivad tekkida märgistatud looma andmete kandmisel registrisse. Seega palub loomade register väga hoolikalt jälgida, milliste koodidega (registrikood või isikukood) on loomapidaja registreeritud PRIA-s ja millistega JKK-s, et vältida vigade tekkimist registris.

Täpsemat infot kõrvamärkide müügi tingimuste kohta saab JKK-st, tel 738 7762 ning kodulehelt http://www.jkkeskus.ee/

Märgistamine

Sündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul, lamba- või kitsetall 6 kuu jooksul alates sünnist. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja (s.t. tegemist on elusmüügi või tapamajja saatmisega), siis peab ta olema enne seda märgistatud. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia.

Loomi võib märgistada ka veterinaararst, jõudluskontrolli zootehnik, assistent vms, aga selle eest, et loom oleks õigeaegselt märgistatud ning PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud, vastutab loomapidaja.

Teisest Euroopa liikmesriigist Eestisse toimetatud veisel, lambal ja kitsel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ja märgistus ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veisepass, mis on välja antud selle riigi poolt, kus loom sündis või kust Eestisse toodi. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama PRIA-le. Ühendusevälisest riigist imporditud veis, lammas ja kits tuleb märgistada Eesti registrinumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine päritoluriigi registrinumber.

Sigade individuaalse märgistamise kohustust, kui nad ei liigu ühest ehitisest teise, ei ole. Sea (sõltumata tema vanusest ja kasutusest) liikumise korral ehitisest, kus siga sündis, peab ta olema märgistatud plastikust kõrvamärgi või tätoveeringuga, millel kajastub ehitise registreerimise number, kus siga sündis. Kõrvamärk kinnitatakse vasakusse kõrva. Tapamajja saadetavale seale lüüakse nõelhaamriga kintsu piirkonda selle ehitise number, kust siga tapamajja veetakse.

Asenduskõrvamärkide tellimine

Looma kõrvamärgi kadumisest peab loomapidaja PRIA-le kirjalikult või elektroonilisel teel teatama kahe päeva jooksul kadumise avastamisest ning talle väljastatakse JKK poolt 20 päeva jooksul looma märgistamiseks uus, sama registrinumbrit kandev kõrvamärk. Uus kõrvamärk tuleb loomale kinnitada 7 päeva jooksul arvates selle JKK-st väljastamisest. Kõrvamärgi kadumise puhul on oluline veise ja pärast 09.07.2005.a. sündinud kitse ja lamba puhul vormil ära näidata, kas asendamist vajab üks või mõlemad kõrvamärgid. Samuti tuleb teha märge, kui tegemist on elektroonilise kõrvamärgi asendamisega. Vanu loomi, kes on märgistatud ühe EST ISO-koodi kandva kõrvamärgiga, ei pea uuesti märgistama. Nende loomade kõrvamärgid asendatakse EE ISO-koodi kandva kõrvamärgipaariga juhul, kui loom on vana kõrvamärgi kaotanud või kui vana kõrvamärk on muutunud loetamatuks ning loomapidaja soovib selle vahetamist. Looma registrinumber kõrvamärgil jääb ka sel juhul endiseks, muutub ainult ISO-kood. Veisel, kelle EST-kõrvamärk vahetatakse EE-kõrvamärgi vastu, tuleb välja vahetada ka veisepass, sest muutub veise registrinumber. Selleks tuleb loomapidajal saata PRIA-le avaldus veisele duplikaatpassi saamiseks ning lisada vahetamist vajav pass.

Vorm kõrvamärgi kadumisest või loetamatuks muutumisest teatamiseks tuleb esitada PRIA-le, kuid asendusmärgid väljastab JKK. Infot märkide saabumise või loomapidajale sobiva kättetoimetamisviisi kohta saab JKK telefonilt 738 7762.

Vorm „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - kõrvamärgi kadumine või loetamatuks muutumine"

Andmete esitamine põllumajandusloomade registrisse

Loomapidajal, kes alustab loomapidamist või pole ennast veel registris arvele võtnud, tuleb täita taotlus, millele lisada isikut tõendava dokumendi koopia. Andmed saab registrisse kanda ka kliendiportaalis e-PRIA. Loomapidaja andmete muutumisest tuleb registrile kirjalikult teatada 10 päeva jooksul. Loomapidaja surma korral esitab uus loomapidaja lisaks taotlusele surmatunnistuse koopia või omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi. Andmed tuleb registrisse kanda ka isikutel, kes registreerivad ehitist või taotlevad hobuslase passi.

Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist looma põllumajandusloomade registris registreerima. Ka kõikide registrisse kantud loomade liikumistest ning karjast väljaminekutest teatamiseks on loomapidajal aega 7 päeva. 7 päeva jooksul tuleb teatada ka loomade Eestisse toimetamisest või importimisest.

Loomi saab registreerida ja muudatustest teada anda taotlusvormidega:

Taotlus põllumajanduslooma märgistamise või sisseveo registreerimiseks

Taotlus põllumajanduslooma liikumise registreerimiseks, v.a. siga

Taotlus sigade liikumise registreerimiseks

Kõrvamärgi kadumine või loetamatuks muutumine

Sigade arv ehitises

Lammaste ja kitsede arv ehitises

Vormil „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - põllumajanduslooma märgistamine või Eestisse toomine" on arvestatud suurearvuliste karjadega loomapidajate palvet, et ühe vormiga oleks võimalik registreerida erinevatel päevadel märgistatud loomi. Looma tõu registreerimise osas tuleks arvestada seda, et tõupuhta veise puhul märgitakse tõug tõutähisega, ristandveise puhul tuleb märkida domineeriv tõug tõutähisega ning lisada ristandtõu tähisena X. Lamba ja kitse registreerimisel ei ole tõu märkimine kohustuslik, selle asemel on lubatud märkida ka karva värvus. Ema registrinumbri märkimine on kohustuslik nii vasika, lamba- kui ka kitsetalle registreerimisel. Looma märgistamise vormil tuleb kindlasti ehitise registreerimisnumbri märkimisega ära näidata see laut, kus märgistatud loom sündis. Loomade importimisel riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb vormile märkida ka looma eelmine kõrvamärgi number.

Vormiga registrisse kantavad sündmused:

* Märgistamine

Vorm saadetakse registrile 7 päeva jooksul alates veise, lamba või kitse märgistamise päevast. Järglaste registreerimisel muutuvad nende loomade emade (juhul, kui see on neile esmakordne poegimine) staatused registris (näiteks mullikast lehmaks või utt-tallest uteks).

* EL liikmesriigist Eestisse toimetamine

Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toodud veisel, lambal ja kitsel säilitatakse päritoluriigi registrinumber ja loom kantakse Eestis registrisse selle registrinumbriga, mis tal kõrvamärgil või veisepassis on. Teisest liikmesriigist toodud veisega peab alati kaasas olema veisepass, mis tuleb koos vormiga esitada veise arvelevõtmiseks Eesti registrisse. Eestis väljastatakse uus veisepass, mis erineb värvilt Eestis sündinud veise passist.

* Import ühendusevälisest riigist

Looma toomisel Eestisse riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, märgistatakse veis, lammas ja kits Eesti kõrvamärkidega ning registrisse kantakse mõlemad kõrvamärgi numbrid (Eesti registrinumber ning eelmine number, mis oli kõrvamärgil looma Eestisse toomisel). Eestis väljastatakse veisele pass, mis erineb värvilt Eestis sündinud veiste passist.

Vormiga „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - põllumajanduslooma liikumine" on võimalik registreerida erinevatel kuupäevadel toimunud sündmusi. Tuleb aga silmas pidada seda, et sündmustest teatamiseks on aega kuni 7 päeva ning ühe vormiga esitatud sündmused ei tohi olla toimunud pikema ajavahemiku kui 7 päeva jooksul.

Vormiga registrisse kantavad sündmused:

* Liikumine

Looma liikumine ühest karjast teise. Liikumisena käsitletakse loomade ostu-müüki, tasuta üleandmist, kinkimist, rentimist, ka loomade liikumist ühe loomapidaja kahe ehitise vahel. Liikumise vormi täidavad koos endine ja uus loomapidaja. Kui registrisse ei jõua kõik vormil nõutavad andmed uue loomapidaja (s.h. allkiri) ja tema ehitise numbri kohta, loetakse loom registris teadmata asukohaga loomade hulka.

* Hukkumine

* Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada

Selle sündmuse kajastamine on vajalik, et saada teada looma esimesest poegimisest ka juhul, kui tema järglast ei olnud võimalik märgistada (surnultsünd, abort vms) ega ka registrisse kanda. Selle info põhjal muudetakse registris looma staatus (näiteks mullikast lehmaks või utt-tallest uteks).

* Kadumine

Siin pole mõeldud kõrvamärgi kadumist, vaid seda, kui loom on karjast kaduma läinud.

* Eksport ühendusevälisesse riiki, Eestist teise EL liikmesriiki toimetamine

Alati tuleb ära näidata sihtriik, kuhu loom viiakse. Veisega, kes viiakse teise EL liikmesriiki, tuleb kaasa saata Eesti veisepass. Veise ekspordi puhul riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, esitab loomapidaja eksporti kajastavad andmed registrile täidetud veisepassiga.

* Tapmine

Vormil tuleb looma tapmise puhul kõigepealt vahet teha, kas loom tapeti tapamajas või kohapeal. Vastavalt sellele, kus sündmus toimus, täidetakse edasine jaotus.

Sündmused:

Tapmine lihaks - see sündmus on terve looma tapamajja saatmine.

Tapmine oma tarbeks lihaks - see sündmus on terve looma kohapeal oma tarbeks lihaks tapmine.

Hädatapmine - registreeritakse kas looma saatmine hädatapule tapamajja või hädatapmine kohapeal.

Kontrolltapmine - looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks. Looma kontrolltapmisele määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kohaliku asutuse juhil ja tema volitatud järelevalveametnikul. Looma kontrolltapmisele määramise otsusest teatatakse loomapidajale kirjalikult. Kontrolltapmist võib teostada kohapeal või saata loom tapamajja.

Loomataudi leviku tõkestamiseks tapmine - looma hukkamine taudi avastamise korral. Loomataudi leviku tõkestamiseks looma hukkamisele määramise õigus on samuti VTA ametnikul.

Vormiga „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmiseks - sigade liikumine" registrisse kantavad sündmused:

* Sigade liikumine

Registreeritakse sigade (sõltumata vanusest ja kasutusest) liikumine EHITISEST, kus siga sündis (v.a. tapamajja liikumise korral). Liikumise vormi täidavad koos endine ja uus loomapidaja. Vaid ühepoolselt täidetud vormid jäävad põllumajandusloomade registris vigasteks ning loomapidaja peab teatama ka teise loomapidaja andmed. Eelnevast käsitletakse eraldi loomapidaja allkirja, mida küsitakse hiljem sellelt loomapidajalt, kellel see puudus.

Vorm „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - sigade arv ehitises"

Alates 2005. aastast on nõudeks, et iga seapidaja peab korra aastas - 15. maiks registrile teatama tema karjas olevate sigade arvu 1. mai seisuga. Vormi täitmisel tuleb sigade liigitusel järgida põllumajandusministri määruses nr. 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele1" § 2 märgitud termineid.

Vorm „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - lammaste ja kitsede arv ehitises"

Alates 2006. aastast on nõudeks, et iga lamba- ja/või kitsepidaja peab korra aastas - 15. jaanuariks registrile teatama tema karjas olevate lammaste ja/või kitsede arvu 1. jaanuari seisuga.

Veisetõud 

EHF - eesti holstein

EPK - eesti punane

EK - eesti maatõug

AB - aberdiin-angus

BB - belgia sinine

BA - hele tõug

HF - hereford

LI - limusiin

PI - piemont

SI - simmental

CH - šarolee

HC - šoti mägiveis

DE - dexter

GA - gallovei

AP - šviitsi

FA - äärširi

JER - dzörsi

SH - saksa šorthorn

AU - aubrak
 

Lambatõud

T - eesti tumedapealine

V - eesti valgepealine

O - oksforddaun

L - läti tumedapealine

S - saksa mustapealine

F - soome lammas

I - ildefrans

X - teksel

D - dala

B - belgia lammas

CC - islandi lammas

DOR - dorset

SUF - suffolk

OF - idafriisi piimalammas

A - ahvenamaa lammas

GOT – gotlandi lammas

OU – ouessant

FNL – rootsi peenvillalammas ehk finull

R - ristand

Kitsetõud

S - saane

N - norra kits

TWZ - thüringi metsakits

SL - rootsi maatõug

R - ristand
 

Hobuslase identifitseerimine ja registreerimine

Alates 1. juulist 2009 on hobuslaste (hobused, eeslid, sebrad ja nende ristandid) identifitseerimise ja registreerimise nõuded kehtestatud Komisjoni määrusega 504/2008 (EÜ).

Hobuslaste identifitseerimine ja registreerimine on oluline nii loomatervishoiu seisukohalt kui rahvatervise eesmärgil toiduahela jälgitavuse tagamiseks, kuna hobuslased võivad kuuluda tapmisele inimtarbimise eesmärgil.

Hobuslaste identifitseerimine, passide väljastamine ja andmete registreerimine on korraldatud „Põllumajandusloomade aretuse seaduse" tähenduses hobuslastega tegelevate tunnustatud aretusühingute (Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi, Eesti Traaviliidu ja Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsiooni) poolt. PRIA korraldab keskse andmebaasi infosüsteemi haldamist, arendamist ja andmete säilitamist. Järelevalvet hobuslaste identifitseerimise ja registreerimise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

Alates 1. juulist 2009 sündinud varsad tuleb märgistada naha alla paigaldatava elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponder ehk mikrokiip - ainult lugemiseks ettenähtud passiivne raadiosagedusel töötav identifitseerimisvahend). Transpondri tellib ja paigaldab veterinaararst, kes kontrollib eelnevalt võimaliku varasema märgistuse esinemist või selle eemaldamise tunnuseid. Transpondri loetamatuks muutumise korral tuleb sellest teavitada kahe päeva jooksul veterinaararsti, kes paigaldab loomale 20 päeva jooksul sama numbriga transpondri.

Enne 1. juulit 2009 sündinud ja selleks kuupäevaks identifitseerimata hobuslane tuli identifitseerida hiljemalt 31. detsembriks 2009. Enne 1. juulit 2009 sündinud ja identifitseeritud hobuslast uuesti identifitseerima ei pea. Küll aga pidi nende hobuslaste passid registreerima aretusühingus hiljemalt 31.detsembriks 2009.

Identifitseerimise ja registreerimise süsteemi aluseks on looma üksainus kordumatu ja eluaegne identifitseerimisdokument - hobuslase pass. Pass väljastatakse 6 kuu jooksul alates hobuslase sünnist või enne sünniaasta 31.detsembrit või kui toimub import ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu liikmesriiki. Väljastatav pass peab vastama Komisjoni määruses (EÜ) nr 504/2008 sätestatud nõuetele ning sisaldama unikaalset elunumbrit (UELN). Imporditud ja Eestisse sisseveetud hobuslase puhul säilitatakse olemasolev märgistus ja pass, kui need vastavad nõuetele.

Identifitseerimisandmete ja passi väljastamise kohta tehakse aretusühingu poolt kanne kesksesse andmebaasi looma unikaalse elunumbri juurde, mis jääb muutumatuks kogu looma eluaja. Identifitseerimisdokument seotakse hobuslasega transpondri kaudu.
Tapaloomadeks ettenähtud hobuslastega peab olema tapamajja viimisel kaasas pass kui oluline informatsiooniallikas toiduahela alaste andmete kohta (kaasa arvatud veterinaarravimite kasutamise alane info).

PRIA põllumajandusloomade registris tuleb loomapidajal registreerida loomapidamishoone või -ala, kus hobuslasi peetakse. Nii ehitist registreeriv loomapidaja kui ka isik, kellele väljastatakse hobuslase pass, peavad ennast registreerima PRIA-s.

Hobuslasi identifitseerivad ja registreerivad tunnustatud aretusühingud:

Eesti Hobusekasvatajate Selts - www.ehs.ee

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts - www.estsporthorse.ee

Eesti Traaviliit - www.hipodroom.ee

Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsioon - www.akhalteke.ee 

Põllumajandusloomade arvestuse pidamine

Loomapidaja peab pidama arvestust temale kuuluvate või karjas olevate veiste, lammaste, kitsede, sigade ja hobuslaste kohta elektrooniliselt või paberkandjal. Nõuded arvestuse pidamiseks on kirjas põllumajandusministri määruses nr 128  pg 12. 

 
E-PRIA

E-PRIA on PRIA kliendiportaal, mille vahendusel saavad kliendid esitada PRIA-le dokumente ja tutvuda enda andmetega PRIA registrites interneti teel. E-PRIA portaal asub aadressil https://www.eesti.ee/epria/.

E-PRIA kaudu saab esitada suurt osa taotlusvorme - looma märgistamine, tapmine, hukkumine, kadumine, esmakordne poegimine, Eesti-sisene liikumine, sigade liikumine, looma Eestist väljaviimine ja Eestisse toomine, asenduskõrvamärkide tellimine, sigade, lammaste, kitsede arvu teatamine.

E-PRIAs on loomapidajate vaheliste liikumiste registreerimise lihtsustamiseks tehtud järgmine võimalus: kui üks loomapidajatest on sisestanud liikunud loomade andmed ning dokumendi läbi e-PRIA esitanud, ilmub see dokument teisele loomapidajale e-PRIA portaali „esitamata dokumentide" hulka. Kui andmed on õiged, ei ole teisel loomapidajal vaja teha muud, kui allkirjastada antud dokument ja kõik andmed on PRIA-le esitatud. See tähendab, et topelt ei ole vaja loomade andmeid sisestada.

E-PRIA loomade registri teenused:

• Veiste, lammaste, kitsede märgistamine

• Veiste, lammaste, kitsede esmakordne poegimine, kadumine, hukkumine

• Veiste, lammaste, kitsede tapmine

• Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene liikumine

• Veiste, lammaste, kitsede toomine Eestisse

• Veiste, lammaste, kitsede Eestist väljaviimine

• Sigade liikumine

• Asenduskõrvamärkide tellimine

• Sigade arv ehitises 01. mai seisuga

• Lammaste ja kitsede arv ehitises 01. jaanuari seisuga

• Hoone või ala registreerimise taotlus

• Mesilasperede arvu teatamine

Identification of equidae, Commission Regulation (EC) No 504/2008, Member States information - Estonia