Lisatud: 12. veebruar 2009

Viimati muudetud: 15. november 2017

A A A
Prindi

Põllumajandusloomade märgistamine ja registreerimine

Loomapidaja on kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse vastavalt Loomatauditõrje seadusele.

Loomapidaja on isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

Põllumajandusloomade identifitseerimiseks märgistatakse nad ning registreeritakse põllumajandusloomade registris

Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liigid on veised, lambad, kitsed, sead ja hobuslased. 

Registrisse kantakse ka andmed loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud alade kohta.

Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, nende identifitseerimise ning registreerimise viisid ja kord; registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 128 .

Veiste märgistamine ja registreerimine on Eestis alates 1. maist 2004 reguleeritud Euroopa Liidu määrusega nr 1760/2000 (EÜ).

Lammaste ja kitsede märgistamine ja registreerimine on alates 9. juulist 2005 reguleeritud Euroopa Liidu määrusega nr 21/2004 (EÜ).

Sigade liikumise registreerimise kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 128.

Hobuslaste identifitseerimine ja registreerimine toimub alates 1. jaanuarist 2016 vastavalt Euroopa Liidu rakendusmäärusele (EL) 2015/262.

 


Veise, lamba, kitse ja sea märgistamine ning registreerimine

 

Identifitseerimisvahendid

Kõik veised, lambad ja kitsed tuleb märgistada Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli Aktsiaseltsist (EPJ) poolt väljastatud plastikust kõrvamärkidega. Kõrvamärgil olev number on looma identifitseerimisnumber ning jääb loomale kogu tema eluajaks.

Veistele pannakse märk mõlemasse kõrva (elektrooniline kõrvamärk vasakusse kõrva). 

09.07.2005 ja varem sündinud lammastel ning kitsedel võib märk olla ainult paremas kõrvas. 10.07.2005 ja hiljem sündinud lambad ning kitsed peavad olema märgistatud kahe identifitseerimisvahendiga. Üks identifitseerimisvahend on kõrvamärk, teise identifitseerimisvahendina võib kasutada teist kõrvamärki, tätoveeringut, sõrgatsile kinnitatavat tähist (üksnes kitsedel) või elektroonilist transponderit (viimane peab vastama määruse 933/2008/EÜ Lisa A punktis 6 kirjeldatud tehnilistele omadustele).

Alates 31.detsembrist 2009 kehtib nõue, et teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetatav lammas ja kits peab olema märgistatud elektroonilise transponderiga. Mõlemal identifitseerimisvahendil olevad numbrid peavad olema identsed.

Kõrvamärke ja aplikaatortange, millega märgid loomale kõrva pannakse, müüb EPJ. Lisaks tavakõrvamärkidele on võimalik osta elektroonilisi kõrvamärke. Kõrvamärke saavad osta vaid PRIA-s registreeritud loomapidajad. Kui kõrvamärkide müümisel selgub, et PRIA-l ei ole loomapidaja kohta andmeid, peab ta enne kõrvamärkide ostmist võtma ennast PRIA-s loomapidajana arvele.

Veiste kõrvamärke müüb EPJ loomapidajatele teatud koguse ulatuses aastas, mis arvutatakse PRIA põllumajandusloomade registris kirjas olevate emaste veiste arvu alusel. Näiteks karjad, kus on kuni 5 veist, saavad varuks osta kuni 5 paari kõrvamärke. Kõrvamärkide müümisel peab olema teada, millise loomapidaja karjas nende kõrvamärkidega loomi märgistatakse. Kui loomapidaja eest tuleb kõrvamärki ostma kas veterinaararst või assistent, siis peab ta teatama ka loomapidaja nime, kelle loom selle märgiga märgistatud saab. Looma registreerimisel kontrollitakse, kas kõrvamärk on müüdud samale loomapidajale, kes looma märgistab. See nõue aitab jälgida müüdud kõrvamärkide sihipärast kasutamist ning vältida vigu, mis võivad tekkida märgistatud looma andmete kandmisel registrisse. Seega palub loomade register väga hoolikalt jälgida, milliste koodidega (registrikood või isikukood) on loomapidaja registreeritud PRIA-s ja millistega EPJ-s, et vältida vigade tekkimist registris.

Täpsemat infot kõrvamärkide müügi tingimuste kohta saab EPJ-st, tel 738 7762 ning kodulehelt http://www.jkkeskus.ee/


Märgistamine

Sündinud vasikas tuleb märgistada 20 päeva jooksul, lamba- või kitsetall 6 kuu jooksul alates sünnist. Kui loom viiakse enne kohustuslikku märgistamise tähtaega karjast välja (s.t. tegemist on elusmüügi või tapamajja saatmisega), siis peab ta olema enne seda märgistatud. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia.

Loomi võib märgistada ka veterinaararst, jõudluskontrolli zootehnik, assistent vms, aga selle eest, et loom oleks õigeaegselt märgistatud ning põllumajandusloomade registrisse kantud, vastutab loomapidaja.

Teisest Euroopa liikmesriigist Eestisse toimetatud veisel, lambal ja kitsel säilitatakse päritoluriigi identifitseerimisnumber ja märgistus ning nad kantakse selle numbriga Eesti registrisse. Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veisepass, mis on välja antud selle riigi poolt, kus loom sündis või kust Eestisse toodi. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama PRIA-le. Ühendusevälisest riigist imporditud veis, lammas ja kits tuleb märgistada Eesti identifitseerimisnumbriga 14 päeva jooksul alates importimise päevast ning registrile tuleb teada anda ka eelmine päritoluriigi identifitseerimisnumber.

Sigade individuaalse märgistamise kohustust, kui nad ei liigu ühest loomapidamiskohast teise, ei ole. Sea (sõltumata tema vanusest ja kasutusest) liikumise korral kohast, kus siga sündis, peab ta olema märgistatud plastikust kõrvamärgi või tätoveeringuga, millel kajastub loomapidamiskoha registrinumber, kus siga sündis. Tapamajja saadetavale seale lüüakse nõelhaamriga kintsu piirkonda selle loomapidamiskoha number, kust siga tapamajja veetakse.

 

Asenduskõrvamärkide tellimine

Looma kõrvamärgi kadumisest peab loomapidaja PRIA-le kirjalikult või elektroonilisel teel teatama kahe päeva jooksul kadumise avastamisest ning talle väljastatakse EPJ poolt 20 päeva jooksul uus, sama identifitseerimisnumbrit kandev kõrvamärk. Uus kõrvamärk tuleb loomale kinnitada 7 päeva jooksul. Kõrvamärgi kadumise puhul on oluline veise ja pärast 09.07.2005.a. sündinud kitse ja lamba puhul vormil teatada, kas asendamist vajab üks või mõlemad kõrvamärgid. Samuti tuleb teha märge, kui tegemist on elektroonilise kõrvamärgi asendamisega. 

Teade kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise kohta tuleb esitada PRIA-le, kuid asendusmärgid väljastab EPJ. Infot märkide saabumise või loomapidajale sobiva kättetoimetamisviisi kohta saab EPJ telefonilt 738 7762.

Vorm „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - kõrvamärgi kadumine või loetamatuks muutumine"


Andmete esitamine põllumajandusloomade registrisse

Loomapidajal, kes alustab loomapidamist või pole ennast veel registris arvele võtnud, tuleb täita taotlus, millele lisada isikut tõendava dokumendi koopia. Andmed saab registrisse kanda ka kliendiportaalis e-PRIA. Loomapidaja andmete muutumisest tuleb registrile kirjalikult teatada 10 päeva jooksul. Loomapidaja surma korral esitab uus loomapidaja lisaks taotlusele surmatunnistuse koopia või omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi. Andmed tuleb registrisse kanda ka isikutel, kes registreerivad tegevuskoha.

Loomapidaja peab looma 7 päeva jooksul peale märgistamist registreerima põllumajandusloomade registris. Ka kõikide registrisse kantud loomade liikumistest ning karjast väljaminekutest teatamiseks on loomapidajal aega 7 päeva. 7 päeva jooksul tuleb teatada ka loomade Eestisse toimetamisest või importimisest.

Loomi saab registreerida ja muudatustest teada anda taotlusvormidega:

Taotlus põllumajanduslooma märgistamise või sisseveo registreerimiseks

Taotlus põllumajanduslooma liikumise registreerimiseks, v.a. siga

Taotlus sigade liikumise registreerimiseks

Kõrvamärgi kadumine või loetamatuks muutumine

Sigade arv ehitises

Lammaste ja kitsede arv ehitises

 

„Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - põllumajanduslooma märgistamine või Eestisse toomine" 

Looma tõu registreerimisel tuleks arvestada, et tõupuhta veise puhul märgitakse tõug tõutähisega, ristandveise puhul tuleb märkida domineeriv tõug tõutähisega ning lisada ristandtõu tähisena X. Lamba ja kitse registreerimisel ei ole tõu märkimine kohustuslik, selle asemel on lubatud märkida ka karva värvus. Ema identifitseerimisnumbri märkimine on kohustuslik nii vasika, lamba- kui ka kitsetalle registreerimisel. Looma märgistamise vormil tuleb kindlasti märkida see laut, kus loom sündis. Loomade importimisel riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb märkida ka looma eelmine identifitseerimisnumber.

Vormiga registrisse kantavad sündmused:

* Märgistamine

Vorm saadetakse registrile 7 päeva jooksul alates veise, lamba või kitse märgistamise päevast. Järglaste registreerimisel muutuvad nende loomade emade (juhul, kui see on esmakordne poegimine) staatused registris (näiteks mullikast lehmaks või utt-tallest uteks).

* EL liikmesriigist Eestisse toimetamine

Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toodud veisel, lambal ja kitsel säilitatakse päritoluriigi identifitseerimisnumber ja loom kantakse Eestis registrisse selle numbriga, mis on veisepassis. Teisest liikmesriigist toodud veisega peab alati kaasas olema veisepass, mis tuleb koos vormiga esitada veise arvelevõtmiseks. Eestis väljastatakse uus veisepass, mis erineb värvilt Eestis sündinud veise passist.

* Import ühendusevälisest riigist

Looma toomisel Eestisse riigist, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, märgistatakse veis, lammas ja kits Eesti kõrvamärkidega ning registrisse kantakse mõlemad numbrid (Eesti identifitseerimisnumber ning eelmine number, mis oli kõrvamärgil looma Eestisse toomisel). Eestis väljastatakse veisele pass, mis erineb värvilt Eestis sündinud veiste passist.

 

„Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - põllumajanduslooma liikumine" 

Sündmustest teatamiseks on aega kuni 7 päeva ning ühe vormiga esitatud sündmused ei tohi olla toimunud pikema ajavahemiku kui 7 päeva jooksul.

Vormiga registrisse kantavad sündmused:

* Liikumine

Liikumisena käsitletakse loomade ostu-müüki, tasuta üleandmist, kinkimist, rentimist, ka loomade liikumist ühe loomapidaja kahe tegevuskoha vahel. Liikumise vormi täidavad koos endine ja uus loomapidaja. Kui registrisse ei jõua kõik vormil nõutavad andmed uue loomapidaja (s.h. allkiri) ja tema tegevuskoha numbri kohta, loetakse loom registris teadmata asukohaga loomade hulka.

* Hukkumine

* Esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada

Selle sündmuse kajastamine on vajalik, et saada teada looma esimesest poegimisest ka juhul, kui tema järglast ei olnud võimalik märgistada (surnultsünd, abort vms) ega registrisse kanda. Selle info põhjal muudetakse registris looma staatus (näiteks mullikast lehmaks või utt-tallest uteks).

* Kadumine

* Eksport ühendusevälisesse riiki, Eestist teise EL liikmesriiki toimetamine

Alati tuleb ära näidata sihtriik, kuhu loom viiakse. Veisega, kes viiakse teise EL liikmesriiki, tuleb kaasa saata Eesti veisepass. Veise ekspordi puhul riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, esitab loomapidaja eksporti kajastavad andmed registrile täidetud veisepassiga.

* Tapmine

Vormil tuleb looma tapmise puhul kõigepealt vahet teha, kas loom tapeti tapamajas või kohapeal. Vastavalt sellele, kus sündmus toimus, täidetakse edasine jaotus.

Sündmused:

Tapmine lihaks tapamajas - terve looma tapamajja saatmine.

Tapmine oma tarbeks lihaks kohapeal - terve looma kohapeal oma tarbeks lihaks tapmine.

Hädatapmine - looma saatmine hädatapule tapamajja või hädatapmine kohapeal.

Kontrolltapmine - looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks. Looma kontrolltapmisele määramise õigus on Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) kohaliku asutuse juhil ja tema volitatud järelevalveametnikul. Looma kontrolltapmisele määramise otsusest teatatakse loomapidajale kirjalikult. Kontrolltapmist võib teostada kohapeal või saata loom tapamajja.

Loomataudi leviku tõkestamiseks tapmine - looma tapmine taudi avastamise korral. Loomataudi leviku tõkestamiseks looma hukkamisele määramise õigus on VTA ametnikul.

 

Vormiga „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmiseks - sigade liikumine" registrisse kantavad sündmused:

* Sigade liikumine

Registreeritakse sigade (sõltumata vanusest ja kasutusest) liikumine ühest karjast teise. Liikumise vormi täidavad koos endine ja uus loomapidaja. 

 

Vorm „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - sigade arv ehitises"

Alates 2005. aastast on nõudeks, et iga seapidaja peab korra aastas - 15. maiks registrile teatama tema karjas olevate sigade arvu tegevuskohtade kaupa 1. mai seisuga.

 

Vorm „Taotlus põllumajandusloomade registrile andmete registrisse kandmise kohta - lammaste ja kitsede arv ehitises"

Alates 2006. aastast on nõudeks, et iga lamba- ja/või kitsepidaja peab korra aastas - 15. jaanuariks registrile teatama tema karjas olevate lammaste ja/või kitsede arvu tegevuskohtade kaupa 1. jaanuari seisuga.

 

Veisetõud 

EHF - eesti holstein (piimatõug)

EPK - eesti punane (piimatõug)

EK - eesti maatõug (piimatõug)

AP - šviitsi (piimatõug)

FA - äärširi (piimatõug)

JER - dzörsi (piimatõug)

AB - aberdiin-angus

BB - belgia sinine

BA - hele tõug

HF - hereford

LI - limusiin

PI - piemont

SI - simmental

CH - šarolee

HC - šoti mägiveis

DE - dexter

GA - gallovei

SH - saksa šorthorn

AU - aubrak

SA - salers

GR - tirooli hall

WA - wagyu
 

Lambatõud

T - eesti tumedapealine

V - eesti valgepealine

O - oksforddaun

L - läti tumedapealine

S - saksa mustapealine

F - soome lammas

I - ildefrans

X - teksel

D - dala

B - belgia lammas

CC - islandi lammas

DOR - dorset

SUF - suffolk

OF - idafriisi piimalammas

A - ahvenamaa lammas

GOT – gotlandi lammas

OU – ouessant

FNL – rootsi peenvillalammas ehk finull

BTX - blue texel

SWF - swifter

NV - norra valge

DRP - dorper

LYN - llyn

MRA - meriino d`Arles

KML - kihnu maalammas

LAC - lacaune piimalammas

NCC - north country cheviot

R - ristand

 

Kitsetõud

S - saane

N - norra kits

TWZ - thüringi metsakits

SL - rootsi maatõug

AN - angolo-nuubia

BAN - briti angoora

BOE - buuri kits

R - ristand
 

 

Põllumajandusloomade arvestuse pidamine

Loomapidaja peab pidama arvestust temale kuuluvate või karjas olevate veiste, lammaste, kitsede, sigade ja hobuslaste kohta elektrooniliselt või paberkandjal. Nõuded arvestuse pidamiseks on kirjas põllumajandusministri määruses nr 128  pg 12. 

 

 
E-PRIA

E-PRIA on PRIA kliendiportaal, mille vahendusel saavad kliendid esitada PRIA-le dokumente ja tutvuda enda andmetega PRIA registrites interneti teel. E-PRIA portaal asub aadressil https://epria.pria.ee/.

E-PRIA kaudu saab esitada suurt osa taotlusvorme - looma märgistamine, tapmine, hukkumine, kadumine, esmakordne poegimine, Eesti-sisene liikumine, sigade liikumine, looma Eestist väljaviimine ja Eestisse toomine, asenduskõrvamärkide tellimine, sigade, lammaste, kitsede arvu teatamine, loomapidamiskohtade registreerimine.

E-PRIAs on loomapidajate vaheliste liikumiste registreerimise lihtsustamiseks tehtud järgmine võimalus: kui üks loomapidajatest on sisestanud liikunud loomade andmed ning dokumendi läbi e-PRIA esitanud, ilmub see dokument teisele loomapidajale e-PRIA portaali „esitamata dokumentide" hulka. Kui andmed on õiged, ei ole teisel loomapidajal vaja teha muud, kui allkirjastada antud dokument ja kõik andmed on PRIA-le esitatud. See tähendab, et topelt ei ole vaja loomade andmeid sisestada.

E-PRIA loomade registri teenused:

• Veiste, lammaste, kitsede märgistamine

• Veiste, lammaste, kitsede esmakordne poegimine (kui järglast ei ole võimalik märgistada), kadumine, hukkumine

• Veiste, lammaste, kitsede tapmine

• Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene liikumine

• Veiste, lammaste, kitsede toomine Eestisse

• Veiste, lammaste, kitsede Eestist väljaviimine

• Sigade liikumine

• Asenduskõrvamärkide tellimine

• Sigade arv ehitises 1. mai seisuga

• Lammaste ja kitsede arv ehitises 1. jaanuari seisuga

• Mesilasperede arvu teatamine

• Hoone või ala registreerimise taotlus

• Vesiviljelusettevõtte registreerimise taotlus

• Registreeri olemasolev ehitis enda nimele

• Veiste, lammaste, kitsede Eesti-sisene massliikumine

• Ettevõtte registreerimise valik

 

 

avatud taotlusvoorud

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Nõustajate koolitustoetus

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF meede 1.15) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2017

Kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootja või töötleja praktikatoetus 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2017

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2007-2013 meede 1.9) 2017

Tootjarühma loomise ja arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus