Lisatud: 22. august 2012

Viimati muudetud: 08. november 2016

A A A
Prindi

Hobuslased

Hobuslaste identifitseerimine ja registreerimine

Alates 1. jaanuarist 2016 on hobuslaste (hobused, eeslid, sebrad ja nende ristandid) identifitseerimise ja registreerimise nõuded kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/262.

Hobuslaste identifitseerimine ja registreerimine on oluline nii loomatervishoiu seisukohalt kui rahvatervise eesmärgil toiduahela jälgitavuse tagamiseks, kuna hobuslased võivad kuuluda tapmisele inimtarbimise eesmärgil.

Hobuslaste identifitseerimine, passide väljastamine ja andmete registreerimine on korraldatud „Põllumajandusloomade aretuse seaduse" tähenduses hobuslastega tegelevate tegevusluba omavate aretusühingute (Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi, Eesti Traaviliidu, Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsiooni, Vana-Tori Hobuse Ühingu ja Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Seltsi) poolt. PRIA korraldab keskandmebaasi infosüsteemi haldamist, arendamist ja andmete säilitamist. Järelevalvet hobuslaste identifitseerimise ja registreerimise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

Alates 1. juulist 2009 sündinud varsad tuleb märgistada naha alla paigaldatava elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponder ehk mikrokiip - ainult lugemiseks ettenähtud passiivne raadiosagedusel töötav identifitseerimisvahend). Transpondri tellib ja paigaldab veterinaararst, kes kontrollib eelnevalt võimaliku varasema märgistuse esinemist või selle eemaldamise tunnuseid. Transpondri loetamatuks muutumise korral tuleb sellest teavitada kahe päeva jooksul veterinaararsti, kes paigaldab loomale 20 päeva jooksul sama numbriga transpondri.

Enne 1. juulit 2009 sündinud ja selleks kuupäevaks identifitseerimata hobuslane tuli identifitseerida hiljemalt 31. detsembriks 2009. Enne 1. juulit 2009 sündinud ja identifitseeritud hobuslast uuesti identifitseerima ei pea. Küll aga pidi nende hobuslaste passid registreerima aretusühingus hiljemalt 31.detsembriks 2009.

Identifitseerimise ja registreerimise süsteemi aluseks on looma üksainus kordumatu ja eluaegne identifitseerimisdokument - hobuslase pass. Pass väljastatakse 6 kuu jooksul alates hobuslase sünnist või enne sünniaasta 31.detsembrit või kui toimub import ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu liikmesriiki. Väljastatav pass peab vastama Komisjoni määruses (EÜ) nr 504/2008 sätestatud nõuetele ning sisaldama unikaalset elunumbrit (UELN). Imporditud ja Eestisse sisseveetud hobuslase puhul säilitatakse olemasolev märgistus ja pass, kui need vastavad nõuetele.

Identifitseerimisandmete ja passi väljastamise kohta tehakse aretusühingu poolt kanne kesksandmebaasi looma unikaalse elunumbri juurde, mis jääb muutumatuks kogu looma eluaja. Identifitseerimisdokument seotakse hobuslasega transpondri kaudu.
Tapaloomadeks ettenähtud hobuslastega peab olema tapamajja viimisel kaasas pass kui oluline informatsiooniallikas toiduahela alaste andmete kohta (kaasa arvatud veterinaarravimite kasutamise alane info).

PRIA põllumajandusloomade registris tuleb loomapidajal registreerida loomapidamishoone või -ala, kus hobuslasi peetakse.

Hobuslasi identifitseerivad ja registreerivad tegevusluba omavad aretusühingud:

Eesti Hobusekasvatajate Selts - www.ehs.ee

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts - www.estsporthorse.ee

Eesti Traaviliit - www.hipodroom.ee

Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsioon - www.akhalteke.ee 

Vana-Tori Hobuse Ühing MTÜ - www.vana-torihobune.ee

MTÜ Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Selts - http://eestihobu.ee/

avatud taotlusvoorud

Piimatoodete sekkumiskokkuost

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Piimatootmise vähendamise toetus

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8) 2017 III voor

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.3) 2017

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2017

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2017

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.2) 2017

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2017

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2017

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2017

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2017

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2017

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2017

Kohalikku sorti taimede ('Sangaste’ rukis) kasvatamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.4) 2017

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.5) 2017

Noore põllumajandustootja toetus 2017

Väikepõllumajandustootja toetus 2017

Pindalatoetused 2017 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2017

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike