Lisatud: 22. august 2012

Viimati muudetud: 01. detsember 2017

A A A
Prindi

Hobuslased

Hobuslaste identifitseerimine ja registreerimine

Alates 1. jaanuarist 2016 on hobuslaste (hobused, eeslid, sebrad ja nende ristandid) identifitseerimise ja registreerimise nõuded kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/262.

Hobuslaste identifitseerimine ja registreerimine on oluline nii loomatervishoiu seisukohalt kui rahvatervise eesmärgil toiduahela jälgitavuse tagamiseks, kuna hobuslased võivad kuuluda tapmisele inimtarbimise eesmärgil.

Hobuslaste identifitseerimine, passide väljastamine ja andmete registreerimine on korraldatud „Põllumajandusloomade aretuse seaduse" tähenduses hobuslastega tegelevate tegevusluba omavate aretusühingute (Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi, Eesti Traaviliidu, Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsiooni, Vana-Tori Hobuse Ühingu ja Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Seltsi) poolt. PRIA korraldab keskandmebaasi infosüsteemi haldamist, arendamist ja andmete säilitamist. Järelevalvet hobuslaste identifitseerimise ja registreerimise üle teostab Veterinaar- ja Toiduamet.

Alates 1. juulist 2009 sündinud varsad tuleb märgistada naha alla paigaldatava elektroonilise identifitseerimisvahendiga (transponder ehk mikrokiip - ainult lugemiseks ettenähtud passiivne raadiosagedusel töötav identifitseerimisvahend). Transpondri tellib ja paigaldab veterinaararst, kes kontrollib eelnevalt võimaliku varasema märgistuse esinemist või selle eemaldamise tunnuseid. Transpondri loetamatuks muutumise korral tuleb sellest teavitada kahe päeva jooksul veterinaararsti, kes paigaldab loomale 20 päeva jooksul sama numbriga transpondri.

Enne 1. juulit 2009 sündinud ja selleks kuupäevaks identifitseerimata hobuslane tuli identifitseerida hiljemalt 31. detsembriks 2009. Enne 1. juulit 2009 sündinud ja identifitseeritud hobuslast uuesti identifitseerima ei pea. Küll aga pidi nende hobuslaste passid registreerima aretusühingus hiljemalt 31.detsembriks 2009.

Identifitseerimise ja registreerimise süsteemi aluseks on looma üksainus kordumatu ja eluaegne identifitseerimisdokument - hobuslase pass. Pass väljastatakse 6 kuu jooksul alates hobuslase sünnist või enne sünniaasta 31.detsembrit või kui toimub import ühendusevälisest riigist Euroopa Liidu liikmesriiki. Väljastatav pass peab vastama Komisjoni määruses nr (EL) 2015/262 sätestatud nõuetele ning sisaldama unikaalset elunumbrit (UELN). Imporditud ja Eestisse sisseveetud hobuslase puhul säilitatakse olemasolev märgistus ja pass, kui need vastavad nõuetele.

Identifitseerimisandmete ja passi väljastamise kohta tehakse aretusühingu poolt kanne kesksandmebaasi looma unikaalse elunumbri juurde, mis jääb muutumatuks kogu looma eluaja. Identifitseerimisdokument seotakse hobuslasega transpondri kaudu.
Tapaloomadeks ettenähtud hobuslastega peab olema tapamajja viimisel kaasas pass kui oluline informatsiooniallikas toiduahela alaste andmete kohta (kaasa arvatud veterinaarravimite kasutamise alane info).

PRIA põllumajandusloomade registris tuleb loomapidajal registreerida loomapidamishoone või -ala, kus hobuslasi peetakse.

Hobuslasi identifitseerivad ja registreerivad tegevusluba omavad aretusühingud:

Eesti Hobusekasvatajate Selts - www.ehs.ee

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts - www.estsporthorse.ee

Eesti Traaviliit - www.hipodroom.ee

Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsioon - www.akhalteke.ee 

Vana-Tori Hobuse Ühing MTÜ - www.vana-torihobune.ee

MTÜ Eesti Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Selts - http://eestihobu.ee/

 

Hobuslaste registri avalikud andmed

Selgitus hobuste eellaste järglaste andmete vaatamise kohta

Hobuste eellaste andmeid vaadates võib esineda olukordi, kus hobusel on ebareaalne arv järglasi. Põhjus seisneb asjaolus, et käsitsi kirjutatud originaaltõuraamatute digitaliseerimisel ei tekitatud mitmekordselt kandeid hobuste kohta, kelle andmed olid väga puudulikud. Seega, kui käsitsi kirjutatud tõuraamatutes oli hobuse eellase kohta ainult info „eesti mära“, siis andmete digitaliseerimisel ei tekitatud iga sellise juhtumi puhul uut eellase kannet, vaid kõik sellised kanded seoti ühe eellase objektiga - „eesti mära“. Näiteks, kui avada hobuse eellane sünninimega „ER mära“, siis kuvatakse sellel hobusel ebareaalselt palju järglasi, mille põhjuseks ongi eelpool kirjeldatud otsus. Täpsustavate küsimuste korral palume pöörduda konkreetse tõuraamatu pidaja poole.



Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner