Lisatud: 12. veebruar 2009

Viimati muudetud: 25. juuni 2019

A A A
Prindi

Veisepass

Veisepass on veiste identifitseerimise dokument, mis väljastatakse PRIA põllumajandusloomade registrist kõigi elusate registreeritud veiste kohta.

Veisepass saadetakse loomapidajale lihtkirjaga 14 päeva jooksul teate saamisest veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta.

Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber ja ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna ‘Ristand' järele X. Lisaks looma andmetele on passil loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud looma andmed ja enda andmed ning kinnitama need allkirjaga.

Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi volitatud veterinaararst.

Veisepass peab loomaga alati kaasas käima.

Kui loomapidaja toob oma karja veise, kellega on pass kaasas, teeb ta koheselt veisepassi tagaküljele järgmise sissekande. Passi tagaküljele tuleb märkida veise karja toomise kuupäev, ehitise registrinumber, kuhu loom toodi ning loomapidaja nimi ja aadress. Kõik nimetatud andmed kinnitab loomapidaja oma allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate ehitiste vahel tuleb passis kajastada. Kui muutub ainult ehitise registrinumber ja loomapidaja jääb samaks, siis tuleb uus ehitise registrinumber kirjutada vastavasse lahtrisse lisaks.

Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja.

Veise saatmisel teise EL liikmesriiki peab veisepass samuti loomaga kaasa minema ning looma väljaveost tuleb PRIA-le teatada registrivormiga.

Kui loom saadetakse tapamajja, siis peab peale looma tapmist passi PRIA-le tagastama tapamaja. Loomapidajal tuleb looma tapamajja saatmisest teavitada PRIA-t registrivormiga.

Kui loom hukkub, talle tehakse kohapeal hädatapp, tapetakse oma tarbeks lihaks või kui loom kaob karjast, siis peab loomapidaja passi tagaküljele selleks ettenähtud lahtrisse märkima, millise sündmusega oli tegemist, kirjutama sündmuse toimumise kuupäeva, kinnitama andmed oma allkirjaga ning saatma passi 7 päeva jooksul PRIA-sse. Registrivormi loomapidaja sel puhul saatma ei pea.

Pass tuleb PRIA-sse 7 päeva jooksul tagastada ka juhul, kui loom saadetakse riiki, mis ei ole EL liikmesriik.  Väljavedu tuleb PRIA-s registreerida ning teatada ka VTA poolt väljastatud sertifikaadi number.

Kui loomapidaja toob teisest EL liikmesriigist veise, peab veisega kaasas olema selles liikmesriigis välja antud pass. Veisepassi peab loomapidaja saatma PRIA-sse.

Reegel on järgmine: kui veis viiakse elusalt karjast välja, siis tuleb pass loomaga kaasa saata ja PRIA-sse tuleb teatada registrivormiga. Kui loom tapetakse või sureb kohapeal, siis saadab loomapidaja PRIA-sse veisepassi ning registrivormi lisaks saatma ei pea.

Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või passis vigaste andmete avastamise korral peab loomapidaja sellest PRIA-le teatama ning PRIA väljastab loomapidajale veisepassi duplikaadi. Vigane või loetamatuks muutunud pass tuleb sel juhul PRIA-le tagastada. Duplikaatpass väljastatakse loomapidaja taotluse alusel ka juhul, kui veisel on "EST" koodiga kõrvamärk asendatud "EE" koodiga märgiga. Duplikaatpassi tagaküljele trükitakse registris kajastatud looma liikumised.

Kui loom on liikunud mitmete loomapidajate ja erinevate lautade vahel ning passi liikumise osa on kannetega täitunud, siis väljastab PRIA loomapidaja taotluse alusel veisepassile lisalehe. Lisalehe saamiseks tuleb PRIA-le saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht ainult koos.

Juhul, kui loomapidaja saab PRIA-st veisepassi loomale, kes on karjast välja läinud ning kelle väljaminekust on ta põllumajandusloomade registrit teavitanud, siis tuleb veisepass edastada uuele loomapidajale või tagastada PRIA-le.

Veisepass on veiste identifitseerimise dokument, mis väljastatakse PRIA põllumajandusloomade registrist kõigi elusate registreeritud veiste kohta.

 

Veisepass saadetakse loomapidajale pärast veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamist.

Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise identifitseerimisnumber, sünnikuupäev, sugu, ema registrinumber, sünnikoht. Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna ‘Ristand' järele X. Lisaks looma andmetele on passil loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud andmed ning kinnitama need allkirjaga.

Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi veterinaararst.

Veisepass peab alati loomaga kaasas käima.

Kui loomapidaja toob karja veise, teeb ta veisepassi tagaküljele järgmise sissekande. Kõik andmed kinnitab loomapidaja allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate tegevuskohtade vahel tuleb passis kajastada. 

Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, peab pass veisega kaasa minema. Looma liikumine/tapmine tuleb PRIAs registreerida.

Veise teise EL liikmesriiki saatmisel peab pass samuti loomaga kaasa minema ning väljavedu tuleb PRIAs registreerida.

Kui loom saadetakse tapamajja, peab peale looma tapmist passi PRIAle tagastama tapamaja. Loomapidajal tuleb looma tapamajja saatmine PRIAs registreerida.

Kui loom hukkub, talle tehakse kohapeal hädatapp, tapetakse oma tarbeks lihaks või kui loom kaob karjast, peab loomapidaja passi tagaküljele selleks ettenähtud lahtrisse märkima, millise sündmusega oli tegemist, kirjutama sündmuse toimumise kuupäeva, kinnitama andmed oma allkirjaga ning saatma passi 7 päeva jooksul PRIAsse.

Pass tuleb PRIAsse 7 päeva jooksul tagastada ka juhul, kui loom saadetakse riiki, mis ei ole ELi liikmesriik. Sel juhul tuleb loomapidajal veisepassi tagaküljel olevasse vastavasse lahtrisse märkida looma eksportimise kuupäev ja sihtriik. 

Kui loomapidaja toob teisest EL liikmesriigist veise, peab veisega kaasas olema selles liikmesriigis välja antud pass. Kaasasolnud veisepassi ning registrivormi veise Eestisse toimetamise kohta peab loomapidaja saatma PRIAsse ning veisele väljastatakse Eesti veisepass, mis erineb värvi poolest Eestis sündinud veisele väljastatavast passist.

Reegel on järgmine: kui veis viiakse karjast välja, saadetakse pass loomaga kaasa ja sündmus tuleb PRIAs registreerida. Kui loom hukkub või tapetakse kohapeal, saadab loomapidaja PRIAsse veisepassi, millele on märgitud sündmuse andmed.

Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või passis vigaste andmete avastamise korral peab loomapidaja sellest PRIAle teatama ning PRIA väljastab loomapidajale veisepassi duplikaadi. Vigane või loetamatuks muutunud pass tuleb PRIAle tagastada. Duplikaatpassi tagaküljele trükitakse registris kajastatud looma liikumised.

Kui loom on liikunud mitmete loomapidajate ja erinevate lautade vahel ning passi liikumise osa on kannetega täitunud, väljastab PRIA loomapidaja taotluse alusel veisepassile lisalehe. Lisalehe saamiseks tuleb PRIAle saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht koos.

Juhul, kui loomapidaja saab PRIAst veisepassi loomale, kes on karjast välja läinud ning kelle väljaminekust on ta PRIAt teavitanud, tuleb veisepass edastada uuele loomapidajale või tagastada PRIAle.

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus