Lisatud: 12. veebruar 2009

Viimati muudetud: 10. november 2014

A A A
Prindi

Veisepass

Veisepass on veiste identifitseerimise dokument, mis väljastatakse PRIA põllumajandusloomade registrist kõigi elusate registreeritud veiste kohta.

 

Veisepass saadetakse loomapidajale pärast veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamist.

Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise identifitseerimisnumber, sünnikuupäev, sugu, ema registrinumber, sünnikoht. Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna ‘Ristand' järele X. Lisaks looma andmetele on passil loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud andmed ning kinnitama need allkirjaga.

Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi veterinaararst.

Veisepass peab alati loomaga kaasas käima.

Kui loomapidaja toob karja veise, teeb ta veisepassi tagaküljele järgmise sissekande. Kõik andmed kinnitab loomapidaja allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate tegevuskohtade vahel tuleb passis kajastada. 

Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, peab pass veisega kaasa minema. Looma liikumine/tapmine tuleb PRIAs registreerida.

Veise teise EL liikmesriiki saatmisel peab pass samuti loomaga kaasa minema ning väljavedu tuleb PRIAs registreerida.

Kui loom saadetakse tapamajja, peab peale looma tapmist passi PRIAle tagastama tapamaja. Loomapidajal tuleb looma tapamajja saatmine PRIAs registreerida.

Kui loom hukkub, talle tehakse kohapeal hädatapp, tapetakse oma tarbeks lihaks või kui loom kaob karjast, peab loomapidaja passi tagaküljele selleks ettenähtud lahtrisse märkima, millise sündmusega oli tegemist, kirjutama sündmuse toimumise kuupäeva, kinnitama andmed oma allkirjaga ning saatma passi 7 päeva jooksul PRIAsse.

Pass tuleb PRIAsse 7 päeva jooksul tagastada ka juhul, kui loom saadetakse riiki, mis ei ole ELi liikmesriik. Sel juhul tuleb loomapidajal veisepassi tagaküljel olevasse vastavasse lahtrisse märkida looma eksportimise kuupäev ja sihtriik. 

Kui loomapidaja toob teisest EL liikmesriigist veise, peab veisega kaasas olema selles liikmesriigis välja antud pass. Kaasasolnud veisepassi ning registrivormi veise Eestisse toimetamise kohta peab loomapidaja saatma PRIAsse ning veisele väljastatakse Eesti veisepass, mis erineb värvi poolest Eestis sündinud veisele väljastatavast passist.

Reegel on järgmine: kui veis viiakse karjast välja, saadetakse pass loomaga kaasa ja sündmus tuleb PRIAs registreerida. Kui loom hukkub või tapetakse kohapeal, saadab loomapidaja PRIAsse veisepassi, millele on märgitud sündmuse andmed.

Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või passis vigaste andmete avastamise korral peab loomapidaja sellest PRIAle teatama ning PRIA väljastab loomapidajale veisepassi duplikaadi. Vigane või loetamatuks muutunud pass tuleb PRIAle tagastada. Duplikaatpassi tagaküljele trükitakse registris kajastatud looma liikumised.

Kui loom on liikunud mitmete loomapidajate ja erinevate lautade vahel ning passi liikumise osa on kannetega täitunud, väljastab PRIA loomapidaja taotluse alusel veisepassile lisalehe. Lisalehe saamiseks tuleb PRIAle saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht koos.

Juhul, kui loomapidaja saab PRIAst veisepassi loomale, kes on karjast välja läinud ning kelle väljaminekust on ta PRIAt teavitanud, tuleb veisepass edastada uuele loomapidajale või tagastada PRIAle.

Uudised

Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade, millest selgub, et suurim osatähtsus põllumajanduse kogutoodangu väärtuses on piima- ja teraviljatoodangul ning hoogsalt kasvab mahepõllumajanduse osakaal.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.1) VIIES TAOTLUSVOOR 2019

Koolikava toetus

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018-2019

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused ja MAK loomatoetused 2019 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2019

Noore põllumajandustootja toetus 2019

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2019

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) KOLMAS TAOTLUSVOOR 2019

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2019

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2019

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2019

Väikepõllumajandustootja toetus 2019

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike