Lisatud: 12. veebruar 2009

Viimati muudetud: 10. november 2014

A A A
Prindi

Veisepass

Veisepass on veiste identifitseerimise dokument, mis väljastatakse PRIA põllumajandusloomade registrist kõigi elusate registreeritud veiste kohta.

 

Veisepass saadetakse loomapidajale pärast veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamist.

Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise identifitseerimisnumber, sünnikuupäev, sugu, ema registrinumber, sünnikoht. Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna ‘Ristand' järele X. Lisaks looma andmetele on passil loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud andmed ning kinnitama need allkirjaga.

Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi veterinaararst.

Veisepass peab alati loomaga kaasas käima.

Kui loomapidaja toob karja veise, teeb ta veisepassi tagaküljele järgmise sissekande. Kõik andmed kinnitab loomapidaja allkirjaga. Ka looma liikumine ühe loomapidaja erinevate tegevuskohtade vahel tuleb passis kajastada. 

Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, peab pass veisega kaasa minema. Looma liikumine/tapmine tuleb PRIAs registreerida.

Veise teise EL liikmesriiki saatmisel peab pass samuti loomaga kaasa minema ning väljavedu tuleb PRIAs registreerida.

Kui loom saadetakse tapamajja, peab peale looma tapmist passi PRIAle tagastama tapamaja. Loomapidajal tuleb looma tapamajja saatmine PRIAs registreerida.

Kui loom hukkub, talle tehakse kohapeal hädatapp, tapetakse oma tarbeks lihaks või kui loom kaob karjast, peab loomapidaja passi tagaküljele selleks ettenähtud lahtrisse märkima, millise sündmusega oli tegemist, kirjutama sündmuse toimumise kuupäeva, kinnitama andmed oma allkirjaga ning saatma passi 7 päeva jooksul PRIAsse.

Pass tuleb PRIAsse 7 päeva jooksul tagastada ka juhul, kui loom saadetakse riiki, mis ei ole ELi liikmesriik. Sel juhul tuleb loomapidajal veisepassi tagaküljel olevasse vastavasse lahtrisse märkida looma eksportimise kuupäev ja sihtriik. 

Kui loomapidaja toob teisest EL liikmesriigist veise, peab veisega kaasas olema selles liikmesriigis välja antud pass. Kaasasolnud veisepassi ning registrivormi veise Eestisse toimetamise kohta peab loomapidaja saatma PRIAsse ning veisele väljastatakse Eesti veisepass, mis erineb värvi poolest Eestis sündinud veisele väljastatavast passist.

Reegel on järgmine: kui veis viiakse karjast välja, saadetakse pass loomaga kaasa ja sündmus tuleb PRIAs registreerida. Kui loom hukkub või tapetakse kohapeal, saadab loomapidaja PRIAsse veisepassi, millele on märgitud sündmuse andmed.

Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või passis vigaste andmete avastamise korral peab loomapidaja sellest PRIAle teatama ning PRIA väljastab loomapidajale veisepassi duplikaadi. Vigane või loetamatuks muutunud pass tuleb PRIAle tagastada. Duplikaatpassi tagaküljele trükitakse registris kajastatud looma liikumised.

Kui loom on liikunud mitmete loomapidajate ja erinevate lautade vahel ning passi liikumise osa on kannetega täitunud, väljastab PRIA loomapidaja taotluse alusel veisepassile lisalehe. Lisalehe saamiseks tuleb PRIAle saata taotlusega koos ka pass, millele lisalehte taotletakse. Passile ja lisalehele tehakse vastavad märked ja edaspidi kehtivad pass ja lisaleht koos.

Juhul, kui loomapidaja saab PRIAst veisepassi loomale, kes on karjast välja läinud ning kelle väljaminekust on ta PRIAt teavitanud, tuleb veisepass edastada uuele loomapidajale või tagastada PRIAle.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike