Lisatud: 12. veebruar 2009

Viimati muudetud: 19. detsember 2014

A A A
Prindi

Korduma Kippuvad Küsimused

 

   

 

Milliseid dokumente ja millal peab loomapidaja põllumajandusloomade registrile esitama?

Kes on tapmist korraldav isik ja kas piisab, kui ainult see isik teatab looma tapmisest PRIA-le?

Kuidas toimida, kui loomal kaob ära kõrvamärk?

Loom on vaja saata lihakombinaati, aga tal on kadunud kõrvamärk?

Millise vormiga on võimalik registris olevate loomade andmeid parandada?

Kas ja kuidas peab põllumajandusloomade registrile teatama mullika poegimisest?

Kui loom müüakse kokkuostajale, kes viib looma lihakombinaati (ilmselt), siis millise sündmusena seda taotlusvormil näidata?

Mida teha veisepassiga?

Kui inimene ostab enda tarbeks ühe sea ning tapab ta oma tarbeks kodus ära - kas siis see inimene, kes sea ostab, peab olema loomapidajana arvel ja kas ehitis, milles ta seda siga kasvatab, peab olema registreeritud?

Kas ma pean loomapidamiskoha veelkord registreerima, kui see on juba põllumajandusloomade registris registreeritud?

Kust ma saan näha registreeritud mesilate asukohti?

 

 

 

Milliseid dokumente ja millal peab loomapidaja põllumajandusloomade registrile esitama?

Loomapidaja peab esitama andmed loomaga toimunud sündmuse kohta registrisse 7 päeva jooksul.

Sündmused, millest teatatakse 7 päeva jooksul:

-         märgistamine

Märgistamine peab toimuma veistel 20 päeva jooksul pärast looma sündi, lammastel ja kitsedel alates sünnist 6 kuu jooksul. 

-         riiki sissevedu 

-         liikumine loomapidajate vahel ja ühe loomapidaja erinevate loomapidamiskohtade vahel

-         hukkumine 

-         esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada

-         riigist väljavedu

-         kadumine

-         tapmine kohapeal või tapamajas

 

Veise hukkumisest, kadumisest, hädatapmisest, oma tarbeks kohapeal lihaks tapmisest, kontrolltapmisest, loomataudi leviku tõkestamiseks tapmisest ja riigist väljaveost saab teatada veisepassiga ja taotlusvormi lisaks täitma ei pea.

Kui märgistatud loomal kaob kõrvamärk või on kõrvamärgil olev number muutunud loetamatuks, on loomapidaja kohustatud tellima asendusmärgi 2 päeva jooksul.

Tagasi lehe algusse...

 

Kes on tapmist korraldav isik ja kas piisab, kui ainult see isik teatab looma tapmisest PRIA-le?

Tapmist korraldav isik on juriidiline isik, kes looma tapab. See tähendab, et tapmist korraldavad isikud on tapamajad.

Tapmist korraldaval isikul on kohustus saata registrisse tapetud looma veisepass ja edastada loomade tapmiste andmed.

Praegu ei vabasta tapmist korraldava isiku poolt registrisse tapmiste andmete edastamine loomapidajat tema kohustusest registrit loomaga toimunud sündmusest teavitada. Seega peab loomapidaja igal juhul teatama looma tapmisest PRIA-le.

Tagasi lehe algusse...

 

Kuidas toimida, kui loomal kaob ära kõrvamärk?

Kuna looma kõrvamärgil olev number on unikaalne ja ei tohi tema elu jooksul muutuda (nagu inimesel isikukood), siis ei tohi mitte mingil juhul panna loomale uut kõrvamärki, vaid tuleb tellida PRIA kaudu kahe päeva jooksul uus kõrvamärk, millel on sama number, mis oli kadunud märgil. 

Tagasi lehe algusse...

 

Loom on vaja saata tapamajja, aga tal on kadunud kõrvamärk?

Looma kõrvamärgi kadumisest tuleb loomade registrisse teatada taotlusvormiga kahe päeva jooksul arvates kõrvamärgi kadumise avastamisest. Register kontrollib looma ja loomapidaja andmed ning saadab tellimuse kõrvamärke väljastavale asutusele. Tellimus edastatakse tehasele, kus valmistatakse asendusmärk, mis kannab täpselt samasugust numbrit, kui oli kadunud kõrvamärgil. Asendusmärk väljastatakse 20 päeva jooksul arvates sellest päevast, kui teade kõrvamärgi kadumise kohta jõudis põllumajandusloomade registrisse.

Loomapidaja peab hoolitsema selle eest, et kõik tema loomad oleksid märgistatud ning märgistuse kadumisest oleks teatatud õigel ajal.

Tagasi lehe algusse...

 

Millise vormiga on võimalik registris olevate loomade andmeid parandada?

Eraldi vormi selle jaoks ettenähtud ei ole. Kui loomapidaja on teinud looma andmete osas registrisse kandmisel vea, tuleb tal kirjutada avaldus selle kohta, milliseid andmeid ta soovib muuta või parandada. Telefoni teel ei ole lubatud registris olevaid andmeid parandada! Kui loomapidajale saadetud veisepassil on vead, tuleb ka vigaste andmetega pass registrisse tagastada ning lisada avaldus duplikaatpassi saamiseks.

Tagasi lehe algusse...

 

Kas ja kuidas peab põllumajandusloomade registrile teatama mullika poegimisest?

Vasika registreerimisel tuleb märkida ema identifitseerimisnumber ning kui ema on registris kirjas mullikana, siis peale vasika registreerimist muudetakse ta registris lehmaks. Juhul, kui vasikat ei märgistata, tuleb teatada mullika esmakordsest poegimisest.

Sama kehtib lamba ja kitse poegimise korral.

Tagasi lehe algusse...

 

Kui loom müüakse kokkuostjale, kes viib looma tapamajja, siis millise sündmusena seda registreerida?

Kui loom müüakse kokkuostjale, siis on tegemist sündmusega "liikumine". Sel puhul tuleb alati esitada uue loomapidaja (kokkuostja) andmed, kellele loom müüakse. Looma liikumise puhul peavad olema märgitud nii lauda number, kust loom välja läks, kui ka lauda number, millesse loom saabus. Veise liikumise puhul tuleb veisega kaasa anda ka veisepass. Kui loom eksporditakse või viiakse teise EL liikmesriiki, esitab andmed viimane loomapidaja märkides ära riigi, kuhu loom viidi.

Tagasi lehe algusse...

 

Mida teha veisepassiga?

Kõikidel Eestis elavatel veistel peavad olema passid. PRIA põllumajandusloomade registrist saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise või riiki sisseveo kohta teate saamisest. Loomapidaja peab kontrollima veisepassile trükitud andmed ning kinnitama need allkirjaga. Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või passis vigaste andmete avastamise korral peab loomapidaja sellest PRIA-le teatama ning PRIA väljastab loomapidajale veisepassi duplikaadi. Vigane või loetamatuks muutunud pass tuleb koos avaldusega duplikaadi saamiseks saata PRIA-sse.

VEISEPASS ON ALATI LOOMAGA KAASAS. See tähendab, et kui loom karjast välja läheb, siis läheb loomaga kaasa ka pass ning PRIA-sse tuleb esitada andmed looma liikumise kohta.

Tagasi lehe algusse...

 

Kui inimene ostab enda tarbeks ühe sea ning tapab ta oma tarbeks - kas siis inimene, kes sea ostab, peab olema loomapidajana arvel ja kas laut, milles ta siga kasvatab, peab olema registreeritud?

Vastavalt Loomatauditõrje seadusele käsitletakse loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud aladena kohti, kus loomade pidamise eesmärgiks on muuhulgas ka loomsete saaduste saamine.

Loomakasvatushooned ja -rajatised peavad olema kantud põllumajandusloomade registrisse ja neil peab olema registrinumber.

Seega kui inimene kasvatab siga oma tarbeks, siis peab ta lauda registrisse kandma ning olema arvele võetud ka loomapidajana. Loomapidajad, kelle vahel sead liikusid, peavad selle liikumise ka põllumajandusloomade registris registreerima.

Tagasi lehe algusse...

 

Kas ma pean loomapidamiskoha veelkord registreerima, kui see on juba põllumajandusloomade registris registreeritud?

Kindlasti ei tule loomapidamiskohta uuesti registreerida, kuid tuleb kontrollida, kas kõik andmed on õiged.

 

Tagasi lehe algusse...

 

Kust ma saan näha registreeritud mesilate asukohti?

Registreeritud mesilate asukohti on võimalik näha PRIA põllumassiivide veebikaardil. Kaardilt saate soovitud asukoha või objekti leida kasutades otsingu funktsiooni või ise kaarti suurendades ja hiirega lohistades. Mesilate nägemiseks tuleb kaardil sisse lülitada mesilate kiht. 

Klõpsates kaardil mesilase kujutisel näete mesila registreerimise numbrit, täpset aadressi ning vastutaja nime.

Tagasi lehe algusesse...

avatud taotlusvoorud

Piimatoodete sekkumiskokkuost

Koolipuuvilja ja -köögivilja toetus + seotud tegevused

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Koolipiimatoetus

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Piimatootmise vähendamise toetus

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8) 2017 III voor

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.3) 2017

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2017

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2017

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Rannapüügilaeva energiatõhususe parendamise toetus (EMKF meede 1.21) 2017

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2017

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2017

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.2) 2017

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2017

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2017

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2017

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2017

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2017

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2017

Kohalikku sorti taimede ('Sangaste’ rukis) kasvatamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.4) 2017

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2007-2013 meede 2.3.5) 2017

Noore põllumajandustootja toetus 2017

Väikepõllumajandustootja toetus 2017

Pindalatoetused 2017 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2017

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus