Korduma Kippuvad Küsimused
Milliseid dokumente ja millal peab loomapidaja põllumajandusloomade registrile esitama?
Kes on tapmist korraldav isik ja kas piisab, kui ainult see isik teatab looma tapmisest PRIA-le?
Kuidas toimida, kui loomal kaob ära kõrvamärk?
Loom on vaja saata lihakombinaati, aga tal on kadunud kõrvamärk?
Millise vormiga on võimalik registris olevate loomade andmeid parandada?
Kas ja kuidas peab põllumajandusloomade registrile teatama mullika poegimisest?
Milliseid dokumente ja millal peab loomapidaja põllumajandusloomade registrile esitama?
Registriandmete esitajaks on loomapidaja. Loomapidaja peab esitama andmed loomaga toimunud sündmuse kohta registrisse 7 päeva jooksul.
Sündmused, millest loomapidaja peab 7 päeva jooksul teatama:
- märgistamine - teatatakse märgistamise vormiga. Märgistamine peab toimuma veistel 20 päeva jooksul pärast looma sündi, lammastel ja kitsedel alates sünnist 6 kuu jooksul. Juhul, kui veise märgistamisest on PRIA-le teatatud, aga veisepassi ei ole Teile saabunud, võtke palun probleemi selgitamiseks ühendust loomade registriga.
- riiki sissevedu - teatatakse märgistamise vormiga
- liikumine - teatatakse liikumise vormiga. Loomapidaja andmed, kelle karjast loom välja viiakse, kirjutada veergu "loomapidaja andmed". Loomapidaja andmed, kelle karja loom tuuakse, kirjutada veergu "uue loomapidaja andmed".
- hukkumine - teatatakse liikumise vormiga
- esmakordne poegimine, kui järglast ei ole võimalik märgistada - teatatakse liikumise vormiga
- riigist väljavedu - teatatakse liikumise vormiga
- kadumine - teatatakse liikumise vormiga
- tapmine - teatatakse liikumise vormiga. Looma tapmise koha kohta tuleb teha märge õigesse lahtrisse vastavalt sellele, kas loom saadeti tapamajja või tapeti kohapeal.
Veise hukkumisest, kadumisest, hädatapmisest, oma tarbeks kohapeal lihaks tapmisest, kontrolltapmisest, loomataudi leviku tõkestamiseks tapmisest ja riigist väljaveost tuleb teatada veisepassiga ja taotlusvormi lisaks saatma ei pea.
Kui märgistatud loomal kaob kõrvamärk või on kõrvamärgil olev number muutunud loetamatuks, on loomapidaja kohustatud sellest registrisse teatama kahe päeva jooksul kasutades taotlusvormi "märgistuse kadumine või loetamatuks muutumine".
Kes on tapmist korraldav isik ja kas piisab, kui ainult see isik teatab looma tapmisest PRIA-le?
Tapmist korraldav isik on juriidiline isik, kes looma tapab. See tähendab, et tapmist korraldavad isikud on tapamajad.
Tapmist korraldaval isikul on kohustus saata registrisse tapetud looma(de)ga kaasas olnud veterinaartõendi koopia, veiste puhul veisepass ja edastada loomade tapmiste andmed.
Praegu ei vabasta tapmist korraldava isiku poolt registrisse tapmiste andmete edastamine loomapidajat tema kohustusest registrit loomaga toimunud sündmusest teavitada. Seega peab loomapidaja igal juhul teatama looma tapmisest PRIA-le.
Kuidas toimida, kui loomal kaob ära kõrvamärk?
Kuna looma kõrvamärgil olev number on unikaalne ja ei tohi tema elu jooksul muutuda (nagu inimesel isikukood), siis ei tohi mitte mingil juhul panna loomale uut kõrvamärki, vaid tuleb teatada taotlusvormiga PRIA-le kahe päeva jooksul kõrvamärgi kadumisest ning loomale tellitakse uus kõrvamärk, millel on sama number, mis oli kadunud märgil. Kui veise märgistuse asendamisel muutub veise kõrvamärgil olev ISO- kood (EST asendatakse EE- ga), siis peab loomapidaja selle veise passi, kelle kõrvamärk asendati, saatma registrisse koos avaldusega duplikaatpassi saamiseks. Registrist väljastatakse veisele duplikaatpass, millel on veise EE ISO- koodiga registrinumber.
Loom on vaja saata lihakombinaati, aga tal on kadunud kõrvamärk?
Looma kõrvamärgi kadumisest tuleb loomade registrisse teatada taotlusvormiga kahe päeva jooksul arvates kõrvamärgi kadumise avastamisest. Register kontrollib looma ja loomapidaja andmed ning saadab teate kõrvamärgi kadumisest Jõudluskontrolli Keskusesse. Jõudluskontrolli Keskus edastab tellimuse Prantsusmaale, kus valmistatakse asendusmärk, mis kannab täpselt samasugust numbrit kui oli kadunud kõrvamärgil. Jõudluskontrolli Keskus peab väljastama asendusmärgi 20 päeva jooksul arvates sellest päevast, kui teade kõrvamärgi kadumise kohta jõudis põllumajandusloomade registrisse.
Asendusmärgid ei ole alates 1. märtsist 2007 enam tasuta. Kui loomal kaob ära kõrvamärk, mis kannab ISO-koodi EST ja on ühes kõrvas, siis asendatakse see kahe kõrvamärgiga, mis kannavad ISO-koodi EE ja sel juhul peab omanik Jõudluskontrolli Keskusele selle eest tasuma vastavalt kehtestatud hinnakirjale.
Seega peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et kõik tema loomad oleksid märgistatud ning märgistuse kadumisest oleks teatatud õigel ajal.
Millise vormiga on võimalik registris olevate loomade andmeid parandada?
Eraldi vormi selle jaoks ettenähtud ei ole. Kui loomapidaja on teinud looma andmete osas registrisse kandmisel vea, tuleb tal kirjutada avaldus selle kohta, milliseid andmeid ta soovib muuta või parandada. Telefoni teel ei ole lubatud registris olevaid andmeid parandada! Kui loomapidajale saadetud veisepassil on vead, tuleb ka vigaste andmetega pass registrisse tagastada ning lisada avaldus duplikaatpassi saamiseks.
Kas ja kuidas peab põllumajandusloomade registrile teatama mullika poegimisest?
Vasika registreerimisel tuleb taotlusvormile alati kirjutada ka ema registrinumber ning kui ema on registris kirjas mullikana, siis peale tema vasika registreerimist muudetakse ta registris lehmaks. Juhul, kui vasikat mingil põhjusel ei märgistata, tuleb liikumise vormiga esmakordsest poegimisest teatada.
Sama kehtib lamba ja kitse poegimise korral.
Kui loom müüakse kokkuostajale, kes viib looma lihakombinaati (ilmselt), siis millise sündmusena seda taotlusvormil näidata?
Kui loom müüakse kokkuostjale ja veterinaararst annab välja veterinaartõendi 7E, siis on tegemist sündmusega "liikumine". Sel puhul tuleb alati taotlusvormil näidata ära uue loomapidaja (kokkuostja) andmed, kellele loom müüakse. Looma liikumise puhul peavad taotlusvormil olema kajastatud nii ehitise number, kust loom välja läks, kui ka ehitise number, millesse loom saabus. Veise liikumise puhul tuleb veisega kaasa anda ka veisepass. Kui loom eksporditakse või viiakse teise EL liikmesriiki, täidab viimane loomapidaja taotlusvormi märkides kindlasti ära riigi, kuhu loom viidi.
Kõikidel Eestis elavatel veistel peavad olema passid. PRIA põllumajandusloomade registrist saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise või riiki sisseveo kohta teate saamisest. Loomapidaja peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud looma andmed ja enda andmed ning kinnitama need allkirjaga. Allkiri tuleb kirjutada vastavasse lahtrisse passi esiküljel. Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või passis vigaste andmete avastamise korral peab loomapidaja sellest PRIA-le teatama ning PRIA väljastab loomapidajale veisepassi duplikaadi. Vigane või loetamatuks muutunud pass tuleb koos avaldusega duplikaadi saamiseks saata PRIA-sse.
VEISEPASS ON ALATI LOOMAGA KAASAS. See tähendab, et kui loom karjast välja läheb, siis läheb loomaga kaasa ka pass ning PRIA-sse tuleb saata taotlusvorm looma liikumise kohta.
Kui inimene ostab enda tarbeks ühe sea ning tapab ta oma tarbeks kodus ära - kas siis see inimene, kes sea ostab, peab olema loomapidajana arvel ja kas ehitis, milles ta seda siga kasvatab, peab olema registreeritud?
Vastavalt Loomatauditõrje seadusele käsitletakse loomakasvatushoonete ja -rajatiste ning loomade pidamiseks piiritletud aladena kohti, kus loomade pidamise eesmärgiks on muuhulgas ka loomsete saaduste saamine.
Loomakasvatushooned ja -rajatised peavad olema kantud põllumajandusloomade registrisse ja neil peab olema registrinumber.
Seega kui inimene kasvatab siga oma tarbeks, siis peab ta oma ehitise registrisse kandma ning olema arvele võetud ka loomapidajana. Loomapidajad, kelle vahel sead liikusid, peavad selle liikumise ka põllumajandusloomade registris registreerima selleks ettenähtud taotlusvormiga.
Kas ma pean ehitise veelkord registreerima, kui ehitis, kus ma loomi pean, on juba põllumajandusloomade registris registreeritud?
Kindlasti ei tule ehitist uuesti registreerida, kuid tuleb kontrollida (ehitise andmetega inventuure väljastavad avalduse alusel PRIA maakondlikud teenindusbürood ja loomade register), kas loomaliigid ja tegevused (piimatootmine, lihatootmine jne.), millega Teie ehitises tegelete, on juba antud ehitises registreeritud. Juhul, kui ei ole, tuleb teha PRIA-le avaldus ehitise andmete muutmiseks.
Alates 15.09.2003 saab loomapidaja märgistada loomi ainult enda nimele ostetud kõrvamärkidega. Juhul, kui loomad registreeritakse põllumajandusloomade registris uue loomapidaja nimele (näit. loomade müügil uuele omanikule, loomapidamise üleandmine abikaasale jne.) ning kõrvamärgid antakse uuele loomapidajale kaasa, tuleb sellest teavitada vabas vormis avaldusega ka JKK-d. Juhul, kui olete veateate juba PRIA-st saanud, registreerige kõrvamärk JKK-s enda nimele, märkige veateatele märge kõrvamärgi ümberregistreerimise kohta ning saatke veateade PRIA-sse tagasi. Infot kõrvamärkide kohta saab JKK telefonilt 738 7762.
Kõik uudisedUudised
Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.
| Liitu infokirja listiga |
Põllumassiivide veebikaart (NB! Seoses põllumassiivide piiride uuendamisega novembrist-märtsini ei ole kõik põllumassiivid veebikaardil nähtavad. Palume arvestada sellega veebikaardi kasutamisel)
